Juhul kui ettevõtja käive jääb alla 40 000 euro, saab ta ise valida, kas end käibemaksukohustuslaseks registreerida või mitte. Muudatus aitab vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes otsustavad seda mitte teha. Need ettevõtjad ei pea pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Muudatus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril. Senine piirmäär kehtib 1995. aasta 1. aprillist ja selle järgi oli käibemaks kohustuslik ettevõtetele alates 16 000 eurosest käibest aastas.
Teise muudatusena täiendatakse kaupade nimekirja metallitoodetega, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist. Sellisteks kaupadeks on näiteks vee- ja gaasitorud, lehtmetall, ehitusarmatuur ja muu, mida kasutatakse peamiselt ehitustel ja masinatööstuses. Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2017.
Pöördmaksustamine aitab vähendada maksupettusi nendes valdkondades, kus maksupettuse korraldamiseks kasutatakse puhverettevõtteid. Tegemist on ilma majandusliku tegevuseta ettevõtetega, mis luuakse peamiselt käibemaksupettusteks. Puhverettevõte märgib arvele küll käibemaksu, kuid seda riigi tuludesse ei tasu. Samas kauba ostja küsib riigilt tagasi arvele märgitud käibemaksu.
Pöördmaksustamine aitab kauba ostu-müügi ahelast puhverettevõtted välja tõrjuda, kuna pöördmaksustamise korral on käibemaksu arvestamise ja riigi tuludesse tasumise kohustus kauba saajal. Pöördmaksustamise korral ei saa tekkida olukorda, et riik tagastab käibemaksu, mida ei ole riigi tuludesse laekunud.
Kehtiva korra kohaselt rakendatakse pöördmaksustamist kinnisasjale, mille võõrandamisel on maksukohustuslasel valikuvõimalus kauba maksustamiseks, metallijäätmetele, väärismetallile ja väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile. Puhverettevõtete kasutamise osakaal võrreldes teiste sektoritega on metallisektoris väga suur.
Käibemaksukohustuslased, kes kasutavad kaupade ostmisel puhverettevõtteid, saavad käibemaksupettuse tõttu kaupa odavama hinnaga. Muudatuse eesmärk on tagada ettevõtjatele võrdne konkurents ja riigi tulude suurenemine tänu maksupettuste vähenemisele.
Käibemaksukohustuslasi aastakäibega 16 001–40 000 oli 2014. aastal 11 637, mis on ligi 15 protsenti käibemaksukohustuslaste arvust. Otseselt puudutab meede 3,8 protsenti ehk ligi 3000 käibemaksukohustuslast, mis antud käibe grupis peamiselt müüvad lõpptarbijale ning on aastas kokkuvõtvalt riigi tuludesse käibemaksu tasunud. Käibemaksukohustuslaste üldarv seisuga 23. detsember 2015. aastal oli 78 126 isikut.
