Valitsus kiitis heaks suurfirmadele energiaauditi kohustuse seadmise
Eelnõu eesmärk on, et avalik sektor areneks energiatõhususes eeskuju andjaks. Selleks kohustatakse keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3 protsenti hoonete pinnast vähemalt energiatõhususe miinimumnõuete tasemele ning hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid.
Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist ja nii edasi. Riigi poolt juba täna rakendatavate meetmetega täidetakse aastaks 2020 ligikaudu 95 protsenti üldisest energiatõhususkohustusest.
Puudujäägi katmiseks võib valitsus ette näha suurtele võrgu- ja kütuseettevõtjatele, mida Eestis on umbes 10, kohustuse saavutada oma tegevusega energiasääst nende klientide juures. Kui ettevõtja kohustust ise ei soovi täita, tuleb tal teha sissemakseid riiklikku energiasäästufondi, millest rahastatakse omakorda täiendavaid riiklikke energiasäästumeetmeid.
Üldise energiatõhususkohustuse eesmärgiks on säästa igal aastal 1,5 protsenti kogu riigis aasta jooksul lõpptarbijale müüdavast energiast kuni aastani 2020. Suurettevõtjatele, ehk ettevõtjatele, kellel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot, kehtestatakse nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid.
Eelnõuga edendatakse ka energiateenuste turgu ning suunatakse lõpptarbijaid paremini juhtima enda energiatarbimist. Selleks kohustatakse energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui tagantjärgi.
Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv. Direktiivi eesmärgiks on säästa 20 protsenti Euroopa Liidu primaarenergia ehk maavarade ja kütuste tarbimisest aastaks 2020 ja tagada energiatõhususe edasine suurendamine.