„Seadusega täpsustatakse tagatavate hoiuste tingimusi. Samuti lühendame hüvitiste väljamaksmise tähtaega ja sätestame pankade täpsed kohustused hoiustajatele tagamise kohta õige ja õigeaegse teabe andmisel,“ ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.
Eestis tagab hoiustajate kaitse avalik-õiguslik juriidiline isik – tagatisfond, kes tagab lisaks hoiustajatele ka investeerimisasutuse klientide, pensionifondide osakuomanike ja kindlustusandjate teatud vahendite kaitse.
Eelnõuga tuuakse esiteks selgemalt ja konkreetsemalt välja, milliseid hoiuseid tagatisfond tagab.
Tagamisele kuuluvad üksnes eraisikute ja tavaliste äriühingute hoiuseid. Jätkuvalt tagatakse hoius koos intressidega kuni 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. See põhimõte ei muutu.
Täiendavalt nähakse eelnõuga ette elamukinnisvara müünud isikule müügist saadud raha tagamist kuni 50 000 euro ulatuses. See raha tagatakse kuue kuu jooksul pärast ostu-müügitehingu raha laekumist.
Eelnõu täpsustab, et riskipreemiaga investeerimishoius, kus algsena investeeritud summat ei pruugi täies ulatuses enam tagasi saada, ei kuulu enam tagamisele. Samuti ei kuulu tagamisele teiste finantsasutuste hoiused, näiteks tarbimislaene väljastavate ettevõtjate hoiused.
Eelnõuga lühendatakse tähtaega, mille jooksul tuleb hüvitised hoiustajatele panga pankroti korral välja maksta. Praegu tuleb krediidiasutuse maksejõuetuse puhul hoiustajatele hüvitised välja maksta 20 tööpäeva jooksul, edaspidi tuleb seda teha seitsme tööpäeva jooksul, teatas rahandusministeerium.
Pankade jaoks sätestatakse täpsem kohustus anda hoiustajatele teavet nende hoiuste tagamise kohta. Hoiustajale tuleb esitada konto väljavõttel personaalne teave, millised tema hoiustest on tagatud ning millised mitte.
Lisaks pannakse pankade osamaksed tagatisfondi osaliselt sõltuvusse pankade riskiastmest. Oma tegevuses rohkem riski võtvate pankade jaoks võivad osamaksed mõnevõrra suureneda. Samuti sätestatakse erakorraliste maksete kehtestamise võimalus, mis on mõeldud juhuks, kui hoiuste tagamise fondi juba kogutud vahendid osutuvad hüvitisjuhtumi tekkimisel ebapiisavaks. Pangad teevad tagatisfondile n-ö ettemakseid, praegu on seal vahendeid 206 miljonit eurot.
Veel reguleeritakse eelnõuga tagatisfondi koostööd teiste riikide hoiuste tagamise skeemidega, sealhulgas seda, kuidas tagatisfond saab teistelt skeemidelt vahendeid laenata või vastupidi. Eelnõu põhineb Euroopa Liidu direktiivil hoiuste tagamise skeemide kohta.
Lisaks tagatisfondi seadusele muudetakse eelnõuga ka finantsinspektsiooni seadust, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, krediidiasutuste seadust, korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadust ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust.
