Kui kehtiva seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud, või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul.
Samuti võib inspektsioon hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on inspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.
Veel tekib inspektsioonile kohustus koostada ja avalikustada rikkumiste kohta saadud teavituste töötlemise kord. Kehtivas seaduses sellist kohustust ei ole ja teavitaja ei tea näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.
Eelnõu kohaselt tõstetakse ka turukuritarvituste sunniraha määrasid. Maksimummäär füüsilise isiku rikkumise korral kerkib 2 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljonile eurole. Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduse järgi vastavalt 1200 ja 3200 eurot trahvi. Juriidilisele isikule suureneb sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.
Eelnõu on algatatud Euroopa Liidu (EL) turukuritarvituse määruse rakendamiseks ja selle rakendusdirektiivi ülevõtmiseks, mille tähtaeg oli 3. juulil 2016.
EL-i määrus kehtestab reeglid väärtpaberituru, sealhulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel. Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.
