Eelnõus on arvestatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi selle aasta otsusega ning õiguskantsleri ettepanekutega vanemahüvitise ümberarvutamise kohta hüvitisega samaaegselt tulu saamisel.
Eelnõuga muudetakse hüvitise vähendamise valemit, mis on lihtsam, läbipaistvam ja lapsevanemate jaoks soodsam. Samuti on uus valem ühtlasem ning välistab põhiseadusega vastuolu ning anomaaliad, kus osadel juhtudel vähendati vanemahüvitist kogu juurdeteenitud summa ulatuses või rohkemgi.
Kehtiva seaduse alusel on tekkinud olukordi, kus vanemahüvitise saaja on samal ajal töötulu saades kokkuvõttes sissetulekus kaotanud. Näiteks, kui lisaks 1800-eurosele vanemahüvitisele saab vanem ka töötulu 291 eurot, siis kehtiva valemi järgi vähendatakse tema vanemahüvitist 300 euro võrra. See tähendab, et ta saab kokkuvõttes vähem raha (1790 eurot), kui ta oleks saanud siis, kui ta tööd ei oleks teinud (1800 eurot).
Eelnõukohase valemi alusel lahutatakse hüvitisest hüvitise määra (290 eurot) ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Seega vähendataks antud näite puhul vanemahüvitist 50 eurosendi võrra ja vanema kogutulu ei vähene (2090,5 eurot).
Lisaks Riigikohtu otsusele ja õiguskantsleri ettepanekule, tehakse eelnõus veel kaks muudatust. Muutub kehtetuks põhimõte, mille kohaselt hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud töine tulu ületab viiekordset hüvitise määra (1450 eurot).
Eelnõu kohaselt saab edaspidi vanemahüvitist alati vähemalt hüvitise määra (290 eurot) suuruses. Seega muutub regulatsioon rohkem töötamist soodustavaks.
Vanemahüvitise seadust täiendatakse üleminekusättega, mille kohaselt neile, kellel tekib vanemahüvitisele õigus enne eelnõus sätestatud muudatuste jõustumist (enne 1. jaanuari 2014. a), kohaldatakse kas hetkel kehtivat või eelnõuga kehtestatavat valemit vastavalt sellele, kuidas on isikule soodsam.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2014. aastal, mis võtab arvesse ka IT-lahenduse valmimiseks kuluvat aega.
