Finantssektoris on vilepuhumisel kindel koht
Kui tavapäraseid elulisi nähtusi püütakse agaralt reguleerida ja panna kehva õiguskeelde, võib tegelik olustik kaduma minna ja see omakorda võimendada kõige suuremaid hirme. Kujutage ette, et selgitate lapsele õhtujuttu lugedes näiteks Bambi, metskitse, küüliku ja skungi sõprust asjaõigusseaduse tähenduses asjade vahelise õigusseisundina! Või räägite talle lugu, kus hunt kasutab võõrast identiteeti, et Punamütsike mõrvata. Ja kas Ali-Baba, kes leidis röövlikoopast aarde, oleks hoopis pidanud leiust teatama röövlitele või selle viima politseile?
Keskpank: riikide võlakoormuse kasv suurendab riske finantssektoris
Eesti Panga ökonomisti Kristjan Mäe sõnul võivad koroonakriisist tingitud kulutuste ja oluliselt kahanenud maksulaekumiste tõttu ajalooliselt kõrgeimale tasemele jõudnud euroala riikide võlakoormused suurendada riske ka finantssektoris.
Hambutud hammustused karistuspoliitikas
Kogesime mõni aeg tagasi muret finantssektori üle – ilmnes, et nii mõnigi finantssektoris tegutseva isiku poolt järelevalvele kui ka avalikkusele antud vastus, lubadus või kinnitus ei olnud tõene, ning pigem soositi rahapesu tõkestamise reeglite eiramist. See tõi Eestis kaasa kahe panga sulgemise ja mõne makseasutuse tegevusloa võtmise.
Valgekraedest kurjamite trahvimäärad on võileivaraha
Valgekraeliste kuritegevuse (white collar crime) defineeris esimest korda 1939. aastal Ameerika Ühendriikide kriminoloog Edwin Sutherland. Tema käsitlus tugines ärimeestele, kõrgelt hinnatud ekspertidele või poliitikutele, kes vaatamata oma kutsele käituvad nagu kurjategijad.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Finantssektor peab üha rohkem arvestama kliimariskidega
Finantssektoris on viimastel aastatel tõusnud jõulisemalt esiplaanile kliimariskidega toimetulek ja nende juhtimine. Kliimamuutuste ebasoovitavate tagajärgede vältimiseks on seatud ambitsioonikaid eesmärke ning nende saavutamiseks vajalike kiireloomuliste sammude tegemine on hoogustunud alates 2015. aastat, mil võeti vastu Pariisi kokkulepe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kliimamuutused ja neid pärssivad algatused toovad ka Eesti pankadele ja teistele finantssektori institutsioonidele kaasa riske, kirjutab Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik.
