Maaeluministeerium käivitab maikuus toetusmehhanismi ühistulistele piimatööstuse projektidele, kokku saab toetust kuni 15 miljonit eurot ning plaanide järgi saab seda taotlema hakata oktoobrikuus.

Eesti hakkab kohaliku toidu tutvustamiseks valima toidupiirkondi ning esimesena saab selle tiitli Hiiumaa, kus 30. aprillil kuulutatakse välja Hiiumaa maitsete aasta.

Algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 24. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale, mullu võttis sel päeval külastajaid vastu ligi 150 talu ja põllumajandustootjat.

Tuleval aastal jõustuva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega luuakse keskne uuendtoidu lubade andmise süsteem, millega lihtsustub ja kiireneb loamenetlus seniselt kolmelt aastalt 18 kuuni.

Määruse eesmärk on soodustada innovatsiooni toidusektoris.

„Uus määrus lihtsustab ettevõtjate jaoks uuendusliku toidu toomist Euroopa Liidu turule, tegemata samas järeleandmisi toiduohutuse arvelt. See peaks laiendama nii Euroopa tarbijate valikuid toidupoes kui soodustama innovatsiooni ja uute töökohtade loomist toiduainetööstuses,“ ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Määruse vastuvõtmisega kõrvaldatakse tarbetud kaubanduspiirangud, kuid uuendtoitude ohutust hakkab keskselt hindama Euroopa toiduohutusamet, mille arvamus saab aluseks lubade andmisel.“

Üldloaga kantakse Euroopa Liidus turustamiseks heakskiidetud toit ühtsesse kõigis liikmesriikides turule lubatud uuendtoitude loetellu.

Määrusesse lisatud andmekaitsesätted aitavad kaitsta uusi innovaatilisi tooteid valmistavate ettevõtjate huve. Samuti lihtsustatakse selliste toitude turule toomist, mis on uued Euroopa Liidu jaoks, kuid traditsioonilised teiste riikide jaoks väljaspool Euroopa Liitu.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/2283 jõustub 1. jaanuaril 2016 ning seda hakatakse kohaldama kaheaastase üleminekuajaga alates 1. jaanuarist 2018.  Selle ajani tuleb järgida kehtivat uuendtoitu käsitlevat määrust (EL) 258/97.

Ajavahemikul 1997–2014 esitati Euroopa Liidus ligi 170 uuendtoidu loa taotlust ehk 7–10 taotlust aastas. Seni on luba antud umbes 90 uuendtoidu kasutamiseks, teatas maaeluministeerium.

Uuendtoit on toit, mida ei ole Euroopa Liidus enne 1997. aasta maid (mil jõustus esimene uuendtoitu käsitlev õigusakt) märkimisväärses ulatuses tarbitud. Selline toit võib olla hiljuti välja töötatud, innovaatiline või uute tehnoloogialahenduste ja tootmisprotsesside abil toodetud või ka toit, mis on traditsiooniline mujal kui Euroopa Liidus. Uuendtoit on näiteks õlisalveiseemned, kukeharjaekstrakt, sünteetiline zeaksantiin, lükopeen, koriandriõli. Erinevaid uuendtoite tarbitakse iseseisvalt või kasutatakse teiste toitude koostises. Uus määrus määratleb uuendtoiduna ka putukad.

Maaeluministeerium soovib luua toitlustusettevõtetele ökomärgi, mis annab neile firmadele võimaluse näidata mahetoodete osakaalu oma valmistatud toitudes.