Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seitse seadust, teiste hulgas Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud ravimite kättesaadavust tagava ravimiseaduse § 20 täiendamise seaduse (400 SE), mille poolt oli lõpphääletusel 69 Riigikogu liiget, teatas parlamendi pressiteenistus.

Peaminister Taavi Rõivas nentis kolmapäeval riigikogus saadikute küsimustele vastates, et töövõimetoetuse seaduse eelnõuga peab veel tööd tegema ning seda ei pea kavandatavatel täiendavatel istungitel enne suve tingimata vastu võtma.

13. juunil jõustuvad seoses Euroopa Liidu (EL) tarbijaõiguste direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muudatused, millega suureneb oluliselt ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet.

Muudatused puudutavad peamiselt praegu kehtiva koduukselepingu (alates 13. juunist väljaspool äriruume sõlmitav leping) ja sidevahendi abil sõlmitava lepingu regulatsiooni, kuid mõneti ka teisi tarbijalepinguid, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Tarbijakaitseseaduses tehtavad muudatused on kosmeetilised, olulised sisulised muudatused tehakse võlaõigusseaduses.

Lisaks sellele, et kõigi tarbijalepingute puhul tuleb juurde rida nõudeid, millist informatsiooni tuleb kauplejal enne lepingu sõlmimist tarbijale anda, on palju muudatusi väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavate lepingute puhul ja seda nii taganemisõiguse kui ka kauba tagastamisega seoses.

Praegu kehtiv 14-päevane taganemisõigus jääb jõusse, aga tarbija jaoks kauba tagasisaatmise ja ettevõtja jaoks tarbijale raha tagastamise tähtaeg lüheneb 30 päevalt 14 päevale. Kaupleja saab ka õiguse tagasimaksega viivitada juhul, kui tarbija ei ole kaupa tagasi saatnud või esitanud tõendit, et ta on kauba teele pannud. Kui kaupleja ei ole täitnud lepingueelse teavitamise kohustust taganemisõiguse osas, on tarbijal õigus lepingust taganeda 12 kuu jooksul praeguse kolme kuu asemel alates kauba kättesaamisest või lepingu sõlmimisest.

Uue regulatsiooni järgi tuleb teavitada tarbijat ka sellest, kui tema sõlmitavale lepingule ei laiene taganemisõigus või kui mingi tegevuse tõttu taganemisõigus lõpeb. Samuti, kui ettevõtja soovib jätta tarbija kanda kauba tagastamise kulusid, peab sellest tarbijat teavitama enne lepingu sõlmimist, sest vastasel juhul ei saa ettevõtja kulude tasumist tarbijalt nõuda. Praegu kehtiva regulatsiooni järgi ei tohi tarbijalt nõutav kauba tagastamisega seotud kulu ületada 10 eurot, kuid seadusemuudatustega tagastamiskulude ülempiir kaob.

Telefonimüügi puhul on oluline muudatus, et ettevõtja algatusel tehtud telefonikõnes kokkulepitu on alates 13. juunist tarbija jaoks siduv vaid siis, kui tarbijale on edastatud teave püsival andmekandjal ja kui tarbija on oma tahet kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-posti teel. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui leping sõlmitakse tarbija algatusel.

Uues regulatsioonis kaotatakse koduukselepingu mõiste ja asendatakse väljaspool äriruume sõlmitava lepingu mõistega. Tegemist on lepinguga, mille ettevõtja ja tarbija sõlmivad väljaspool ettevõtja äriruume ehk näiteks tarbija kodus, ühissõidukis, tänaval või vabaajaüritustel.

Riigikogul tuleb järgmise kuu jooksul enne suvepuhkust ja sügishooaja algust menetleda tervet hulka seadusi, mis üldse võimaldaksid 2015. aasta riigieelarve kokku panna nii, nagu valitsuskoalitsioon kevadel välja käis, kirjutab Eesti Päevaleht.

Riigikogu võttis 22. mail vastu maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Seadus jõustub 1. juulil 2013. a. Maksu- ja Tolliamet on koostanud ülevaate olulisematest maksukorralduse seaduse (MKS), kohalike maksude seaduse ja maamaksuseaduse muudatustest.