"Sellist eesmärki ei ole mina kunagi seadnud," ütles Rõivas sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahkna küsimusele vastates. "Sügisel, ma usun, jõuame sellesse faasi, et see eelnõu on ka vastuvõtmiseks küps." Peaministri sõnul võiks parlament teha tööd selle nimel, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu saaks veel paremaks.
Tsahkna viitas küsimuses asjaolule, et kavandatav töövõimereform on tekitanud puuetega inimeste poolt palju küsimusi ja suurt vastuseisu. Tsahkna uuris, mis on peaministri sõnum omastehooldajatele, kellele tuleb juurde kohustusi seoses nende hooldatavate hindamisega töövõimesüsteemis.
Rõivase sõnul on omastehooldajatele teenuste osutamine eraldi teema, sest nende enda töövõime ei ole langenud. "Töövõimereform adresseerib eeskätt neid inimesi, kelle töövõime on vähenenud, aga kes on suutelised ja huvitatud ise tööd tegema. Me teame, et lõviosa neist on kas psüühikahäiretega, luu- ja liigesehaigustega või ka puudega," ütles Rõivas.
Peaministri sõnul annab töövõimereform võimalused inimestele, kellel praegu neid võimalusi pole. Tema hinnangul puudutab töövõimereform ligikaudu 65 000 inimest, kes on osalise või puuduva töövõimega ja ei tööta. "Puuduva või osalise töövõimega inimesi on kokku 100 000, kolmandik neist töötab, kaks kolmandikku ei tööta. Ja sellest kahest kolmandikust ehk umbes 65 000 inimesest omakorda ligikaudu kaks kolmandikku ehk üle 40 000 inimese, peaaegu Pärnu linna jagu inimesi, soovib ise tööd teha. Ja selleks, et nendele inimestele teenuseid, lahendusi, tervise parandamise võimalusi pakkuda, ongi töövõimereform ellu kutsutud," ütles Rõivas.
Peaminister märkis, et lisaks töövõimetoetuse seaduse eelnõule on riigikokku enne suve tulemas sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu, mis adresseerib teenuseid, rehabilitatsiooni ja abivahendeid puuetega inimestele.
