Eestis ei möödu praegu ilmselt ühtegi suuremat sünnipäeva, kus ei arutataks, kas peab midagi pensionisammastega ette võtma. Ning kui, siis mida ja millal.

See on eriti kuum küsimus praegu, kui riigikogu otsusega muutub pensioniks kogumine tulevikus vabatahtlikuks. Ja viimane joon saab sellele alla siis, kui president selle järgneva kahe nädala jooksul välja kuulutab.

Tark ei torma

Esmalt olgu öeldud, et kõik uued võimalused on vabatahtlikud. Need teevad pensioni kogumise paindlikumaks ja annavad võimaluse senisest rohkem ise otsustada, kuidas tahad oma tulevikuks väärikat sissetulekut kindlustada.

Sel aastal uusi valikuid veel kasutada ei saa. See võimalus avaneb alles 2021. aastal ja siis on aega neid aastaid kasutada. Kõik sõltub inimese vajadustest, mida võib mõjutada näiteks tema vanus või muu elukorraldus jne. Seetõttu pole tarvis ka kiirelt otsuseid langetada, pigem tuleks oma võimalused ja valikud põhjalikult läbi kaaluda.

Uued võimalused on vabatahtlikud

Kui oled teise samba omanik, rahul selle tootlusega, siis ei pea sa midagi tegema ega kuhugi avaldust saatma. Kõik jätkub nagu enne: sinu palgast läheb 2 protsenti sinu valitud teise samba fondi ja lisaks veel 4 protsenti sinu sotsiaalmaksust. Selle raha investeerib edasi sinu valitud fondivalitseja.

Kui soovid aga kogumist jätkata, aga tahad muutust, on sul mitu võimalust. Nagu ka praegu, võid kolm kord aastas vahetada oma teise samba fondi mõne muu teise samba fondi vastu. Alati võid ka jätta juba kogutud raha oma praegusesse fondi, kuid järgmised sissemaksed suunata juba uude enda valitud fondi. Selline fondimuutus rakendub sisuliselt kohe. Fondi vahetamine ja uute sissemaksete ümbersuunamine on sinu tänased valikud, mille kasutamiseks ei pea sa ootama reformi jõustumist. Kui sa pole kindel, kuhu sinu raha koguneb, siis saad selle hõlpsasti välja uurida näiteks oma internetipangast või pangakontorisse kohale minnes. Selle info leiad ka www.pensionikeskus.ee lehe kaudu oma pensionikontole logides või ka eesti.ee keskkonnast.

Hakkad ise investeerijaks?

Kui tahaksid suuremat otsustusõigust oma pensioniraha investeerimisel, saad mõne aja pärast teha seda läbi isikliku pensioni investeerimiskonto. See on olemuselt sarnane tavalise investeerimiskontoga, kuid sinna võib kanda üksnes teise samba raha.

See võimalus eeldab aktiivselt oma pensionirahaga tegelemist, iga kuu kantakse sinu pensioni investeerimiskontole sinu teise samba makse ja seal seisab see seni, kuni sa selle edasi investeerid. Kõik, kes tahavad sellist võimalust kasutada, peaksid natuke kannatust varuma, sest võimalus oma senikogutud raha pensioni investeerimiskontole kandmiseks avaneb 2021. aasta aprillis. Siis lisandub tavapärasele fondivahetamise avaldusele juurde koht, kuhu saab märkida oma pensioni investeerimiskonto. Konto saab enne avada pangas. Nagu vahetamisavaldused ikka, siis realiseeritakse ka fondist kontole vahetamise avaldus kolmel korral aastas, ehk siis jaanuaris, mais ja septembris. Seega kõik need inimesed, kes vahemikus järgmise aasta aprill kuni juuli lõpp teevad avalduse oma kogutud raha vahetamiseks investeerimiskontole, näevad seda muutust septembris 2021. Alati saab liikuda ka vastupidises suunas, kui on tunne, et investeerimiskonto pole ikkagi sobiv kogumisviis. Need võimalused jäävad süsteemi aegade lõpuni, seega otsusega kiirustama ei pea ja selle saab iga inimene teha talle sobival hetkel või ka üldse mitte.

Pensionisambast lahkumine

Neile, kes tunnevad, et teine sammas pole ka koos pensioni investeerimiskontoga neile sobiv kogumisviis, võivad peatada sinna uued sissemaksed. Seega senikogutud raha jääb teise sambasse edasi, kuid uusi sääste lihtsalt ei lisandu. Sambast saab ka üldse lahkuda, osakud rahaks teha, neilt tasuda 20% tulumaks ja raha välja võtta. Nii uute sissemaksete peatamine kui ka raha väljavõtmine sambast tähendab ühtlasi ka seda, et sambas saab uuesti koguma hakata alles 10 aasta möödudes ning sellel perioodil koguneb inimesel üksnes I samba pension. Seega tasuks selline otsus korralikult läbi mõelda.

Seda ei pea kindlasti langetama kohe 2021. aasta alguses, sest nagu kõik uued võimalused, jääb ka sambas kogumise lõpetamise võimalus süsteemi püsiva valikuna. Lahkumisavalduse võib esitada igal ajal, kuid see täidetakse kolm korda aasta jooksul. Nt võib vabalt jõuda sellise soovini 2024. aasta mais ja kirjutada vastava avalduse siis. Kuna tegemist on kaaluka otsusega, on teatud aja jooksul võimalik esitatud avaldus ka tagasi võtta.

Rohkem valikuid ka pensionieas

Oluline on esile tõsta, et reform ei muuda üksnes kogumist teises sambas, vaid ka võimalusi, kuidas jääda pensionile. Kui oled juba pensionikka jõudnud või varsti jõudmas, siis on põhjust reform kindlasti ära oodata. Teise pensionisamba pensioniga saab nimelt olema tavaline riikliku pensioni iga miinus viis aastat. Tähtis on see just seetõttu, et kõik sellesse ikka jõudnud inimesed saavad teisest sambast raha kätte neile sobivalt ning väljavõetavale rahale rakendub soodsam tulumaksumäär 10% või pikaaegsete väljamaksete korral ei tule tulumaksu üldse maksta. See on oluline argument võimalusel mitte kiirustada raha väljavõtmisega enne vanaduspõlve jõudmist. Madalam pensioniiga ja soodsamad maksumäärad hakkavad reformi kohaselt kehtima järgmisest aastast.

Vabadusega kaasneb vastutus

Kõik see muudab Eesti pensionisüsteemi tervikuna paindlikumaks. Praegu ja ka tulevikus on kõigile garanteeritud pension esimesest sambast. Kui alates 1983. aastal sündinud pidid kohustuslikus korras koguma juurde teises sambas ning täiendavaks kogumiseks oli kõigil võimalik liituda kolmanda sambaga, on seaduse jõustudes täiendav kogumine tervikuna iga inimese vaba valik. Seejuures ka neile, kes teise sambaga praegu veel liitunud pole – reform avab nimelt liitumise kõigile.

Omal ajal loodi kohustusliku kogumispensioni süsteem selle arvestusega, et tööealise elanikkonna vähenedes ei piisa aastakümnete pärast töölkäijate maksurahast enam pensionäride ülalpidamiseks. Eesti demograafiline prognoos pole selle ajaga paremuse poole liikunud, seega tuleks juba täna põhjalikult läbi mõelda, et kas võimalik pension üksnes esimesest sambast aitab elada nii nagu soovid, või oleks sellele siiski tarvis midagi juurde koguda. Ilusama tuleviku nimel tasub kõrvale panna igaühel – pensionifond, nii teise kui kolmanda samba oma, võimaldab seda teha automaatsemalt ning maksueeliseid ära kasutades. Kindlasti tasuks selle otsuse tegemiseks ammutada lisainformatsiooni ka Sotsiaalkindlustusameti pensionilehelt www.pensioniplaan.ee.
Tulevik algab täna.

Riigikogu kiitis kogumispensioni reformi eelnõu eile hilisõhtul toimunud lõpphääletusel heaks. Pensionireform võeti vastu 56 poolt- ja 45 vastuhäälega.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringu kohaselt on Eesti elanike teadlikkus pensionireformist madal, eriti majanduslikult haavatavate sihtgruppide seas. Uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest ei teadnud, et teisest kogumissambast väljudes saab sellega taas liituda alles 10 aasta pärast. Õiget vastust teadis vaid viiendik vastanutest. 

Uuest aastast jõustus seadusemuudatus, mis lubab pensioni teise sambaga liituda aastatel 1970–1982 sündinud inimestel, kes ei ole varem seda teinud.

Kaubanduskoda ja Tööandjate Keskliit saatsid Riigikogule kohustusliku pensionireformi eelnõu osas arvamuse, milles juhitakse tähelepanu olulistele riskidele ühiskonnas, mis kaasnevad kiirustatult ja õigusloome eeskirju eirates koostatud reformi läbiviimisega.