"Uuringutulemused on murettekitavad, sest teadlikkus plaanitavatest ümberkorraldustest on vähene ja seda eriti majanduslikult kergemini haavatavate sihtgruppide seas. Suurem on teadlikkus kõrgharidusega, kõrgema ametipositsiooniga ja suurema sissetulekuga inimeste seas. Kõige vähem teavad reformist noored vanuses 18–24," ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets pressiteate vahendusel.

Voometsa sõnul soovitakse pensionisambast vabanevat raha kõige sagedamini investeerida kinnisvarasse või kanda kogumis- või arvelduskontole. "Keskmisest oluliselt populaarsem oli plaan investeerida kinnisvarasse vanuserühmas 24–34 eluaastat. Veerand vastanutest maksaks vabanenud rahast tagasi laenu või võla ning ligikaudu samapalju kulutaks selle ostudeks või reisimiseks," ütles Kati Voomets.

Kõige rohkem teadsid 60 protsenti vastanutest teisest sambast väljavõetava raha pealt tasutava tulumaksust, järgnevalt ehk 54 protsendiga ollakse kursis, et kogumist saab jätkata iseseisvalt investeerimiskonto kaudu.

Sissemaksete peatamise võimalusest teab 38 protsenti vastanutest, väljavõetava summa mõjust aastasele tulubaasile ja sellega seonduvalt kasvavast tulumaksust on teadlik 36 protsenti ning uuest liitumisvõimalusest süsteemiga mitteliitunute jaoks vaid 29 protsenti vastanutest.

35 protsenti elanikest soovib kogumist teises sambas jätkata, 20 protsenti vastanutest soovib kogumissambast väljuda ning 7 protsenti soovib loodava investeerimiskonto kaudu ise kogumist jätkata. 35 protsenti elanikest pole veel otsustanud, mida nad teevad pärast pensionireformi jõustumist, sest nende hinnangul ei ole infot piisavalt.

Nendest, kes soovivad edaspidi iseseisvalt investeerida, omab enda hinnangul piisavalt kogemusi vaid 12 protsenti. Vähesel määral on varasemaid kogemusi neljandikul vastanutest ning 43 protsendil on teadmisi, kuid mitte investeerimise kogemust.

Uuringus osalenutest ligi pooled soovivad oma pensionipõlve kindlustamiseks jätkata töötamist ka pensioniealisena. Teisele  pensionisambale loodab 30 protsenti ning pea sama palju on ka säästudele ja hoiustele lootjaid. Laste toetusele pensionipõlves loodab vaid 17 protsenti vastanutest.

"Küsitlusest selgus, et elanike suurim hirm seoses teise sambaga on see, et inflatsioon sööb raha ära ja raha koguneb liiga vähe, et sellest tulevikus abi oleks. Tegelikult on teise samba fondide tootlus ületanud inflatsiooni 82 protsenti ajast. Tulevikus annab teise sambasse kogunenud raha olulise panuse meie pensionisse, kuid kindlasti on vajalik ka täiendavalt säästa," lisas Voomets.  

Pensioniuuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS möödunud aasta novembrist detsembrini. Uuringus osales 740 inimest vanuses 18–65 eluaastat.