Õigusnormi tasemel ei ole vabatahtliku tegevuse või töö mõistet avatud. Siseministeeriumi tellimusel on koostatud „Vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüs“, millega on võimalik Siseministeeriumi kodulehel tutvuda siin.

Suur osa töölepingutest lõppeb ühe lepingupoole ülesütlemisavalduse alusel. Töölepingu korralisel ülesütlemisel töötaja poolt ei esine reeglina probleeme. Samas töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on vaidluse tekkimise tõenäosus suurem. Üheks peamiseks vaidluse põhjustajaks on töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg-s 2 sätestatud töötaja õigus tööleping erakorraliselt üles öelda viitega tööandjapoolsele kohustuse olulisele rikkumisele.

Praktikas tegutsevad juhatuse liikmed sageli ilma lepinguta või töölepingu alusel hoolimata sellest, et seaduse kohaselt peab juhatuse liikmel olema juriidilise isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping. Mõnikord sõlmitakse juhatuse liikme lepingu asemel tööleping, vahel jäetakse lepinguline suhe aga üldse kirjalikult vormistamata. Korrektse juhatuse liikme lepingu sõlmimata jätmine tähendab aga tervet hulka ebavajalikke probleeme ning õiguslikku ebakindlust, mida on võimalik hõlpsasti vältida, kirjutab Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Tambet Laasik.

Äriühingu juhatuse liikmeks valitud isikute puhul tõusetub praktikas sageli küsimus, kas ja millise lepingu peaks äriühing juhatuse liikme õiguste ja kohustuste kindlaksmääramiseks sõlmima.

Ilusalongi võetakse tööle massööre. Kas oleks võimalik sõlmida nendega töövõtu- või käsunduslepingut? Töötajad saavad tasu vastavalt tehtud töö mahule (nt üks massaaž – 10 eurot). Massöörid ei ole FIE-d. Samas nende palk ei pruugi tulla 290 eurot kuus, mis on sotsiaalmaksu kuumäär ja ei tahaks nende eest 95,70 eurot sotsiaalmaksu maksta. Või ikkagi jääb ainult töölepingu võimalus?

Vastab Grete Lüüs, vanemjurist, Tanel Melk & Partners Law Firm: