Eeskätt tuleb sellele küsimusele vastamisel aru saada, mida juhatuse liikme staatus õiguslikult tähendab. Äriseadustiku kohaselt on juhatus äriühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Õiguspraktikas on asutud seisukohale, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel ning olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepinguga võlaõigusseaduse mõttes. Praktikas nimetatakse selliseid lepinguid enamasti juhatuse liikme lepinguks või teenistuslepinguks.
Kindlasti ei ole juhatuse liikme puhul tegemist äriühingu töötajaga. Töölepingu seaduse (edaspidi – TLS) kohaldumise juhatuse liikme ja äriühingu vahelistele suhetele välistab otseselt ka TLS. Seega ei ole õiguslikult korrektne juhatuse liikme kohustuste täitmiseks töölepingut sõlmida. Kui seda on aga ekslikult tehtud, võidakse vaidluse korral lugeda selline tööleping olenemata selle pealkirjast siiski juhatuse liikme lepinguks ja see ei too juhatuse liikmele kaasa mingeid täiendavaid tagatisi.
Samas ei ole keelatud äriühingul ja juhatuse liikmel kokku leppida juhatuse liikme lepingus nende TLS-i sätete kohaldamises, mis ei ole ainuomased töölepingule ega ole vastuolus äriühingu tegevust sätestava seadusega. Põhimõtteliselt ei ole ka välistatud, et juhatuse liige töötab samas äriühingus paralleelselt töölepingu alusel, kuid see on õigustatud üksnes juhul, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Selline olukord tekib sageli näiteks juhul, kui uus juhatuse liige on leitud äriühingu töötajaskonna hulgast. Sellisel juhul tuleb aga silmas pidada, et kui juhatuse liige on võimalik igal ajal põhjusest olenemata juhatusest tagasi kutsuda, siis lõpetamise osas kokkuleppe mittesaavutamisel võib töölepingu üles öelda üksnes TLS-is sätestatud alustel ning korras. Seetõttu on praktikas sageli otstarbekam lisada kohustused, mida juhatuse liige peaks töölepingu alusel täitma samuti juhatuse liikme lepingusse ning ja eraldi töölepingut mitte sõlmida või olemasolev tööleping kokkuleppel lõpetada.
Olenemata sellest, milline leping juhatuse liikmeks oleva isikuga sõlmitakse, tuleb meeles pidada, et selle lepingu tingimused, sh makstava tasu või muud hüvitised ja nende muudatused, peab juhatuse liikme valinud äriühingu pädev organ oma otsusega heaks kiitma.
Praktikas on aga üsna tavapärane, iseäranis siis kui juhatusse kuulub mitu liiget, et kõik juhatuse liikmed aktiivselt igapäevaselt äriühingu juhtimise ja esindamisega ei tegelegi. Sellisel juhul ei olegi alati vaja juhatuse liikme õiguste ja kohustuste kindlaksmääramiseks juhatuse liikmega eraldi lepingut sõlmida. Juhatuse liikmete üldised kohustused tulenevad seadusest ja osaühingu põhikirjast, aga ka aktsionäride või osanike või nõukogu otsustest. Äriühingu juhtorgani liikmeks olekuga ei kaasne automaatselt õigust saada alati tasu, kuid kui seda siiski soovitakse maksta, ei pea seda kokku leppima eraldi lepingus, vaid selle võib kehtestada juhatuse liikme valinud äriühingu pädev organ oma otsuses.
Pirkko-Liis Harkmaa,
assotsieerunud partner, vandeadvokaat,
Advokaadibüroo LAWIN
