Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu rakenduda.

Kui tööandja ütleb töölepingu üles töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 alusel (nt töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul) ja etteteatamistähtaega ei järgita, kas siis töötajal on õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel?

Vastab Anni Raigna, töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon:

Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on tööandjatel kohustus töötajaid ametikoha vajaduste järgi koolitada. Tööandja võib töötajale võimaldada ka täiendavat koolitust (s.t anda tööajast vaba aega ning hüvitada koolituskulud), kui selles kokkulepe saavutada. Kuidas seda täpsemalt teha ning mida tasub arvesse võtta?

Puhkuse andmise ja puhkuste ajakava koostamise reeglid on reguleeritud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) neljandas jaos, paragrahvides 54—71.

Milliseid seadusest erinevaid kokkuleppeid võivad töötaja ja tööandja sõlmida töölepingu lõppemisel? Kas saab leppida kokku, et etteteatamata aja eest tasu ei maksta, kas saab leppida kokku, et koondatakse ka rase?