Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on tööandjatel kohustus töötajaid ametikoha vajaduste järgi koolitada. Tööandja võib töötajale võimaldada ka täiendavat koolitust (s.t anda tööajast vaba aega ning hüvitada koolituskulud), kui selles kokkulepe saavutada. Kuidas seda täpsemalt teha ning mida tasub arvesse võtta?

Puhkuse andmise ja puhkuste ajakava koostamise reeglid on reguleeritud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) neljandas jaos, paragrahvides 54—71.

Milliseid seadusest erinevaid kokkuleppeid võivad töötaja ja tööandja sõlmida töölepingu lõppemisel? Kas saab leppida kokku, et etteteatamata aja eest tasu ei maksta, kas saab leppida kokku, et koondatakse ka rase?

Töötan turvatöötajana ning vahetused kipuvad olema öösiti, vahetuse pikkus 15 tundi. Kas ülemusel on õigus ähvardada sellega, et kui ma töövälisel ajal tema kõnedele ei vasta, siis avaldub see ka mu palgas, mida ta saab vähemaks võtta? Kas mingi seadus keelab mul vabal päeval oma isiklikku telefoni väljas hoida? Selline käitumine ülemuse poolt tundub ebaõiglane.

Vastab Tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam:

Praktikas tegutsevad juhatuse liikmed sageli ilma lepinguta või töölepingu alusel hoolimata sellest, et seaduse kohaselt peab juhatuse liikmel olema juriidilise isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping. Mõnikord sõlmitakse juhatuse liikme lepingu asemel tööleping, vahel jäetakse lepinguline suhe aga üldse kirjalikult vormistamata. Korrektse juhatuse liikme lepingu sõlmimata jätmine tähendab aga tervet hulka ebavajalikke probleeme ning õiguslikku ebakindlust, mida on võimalik hõlpsasti vältida, kirjutab Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Tambet Laasik.