Valitsus kiitis tänasel istungil eelnõu, mis muudab lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagatud töötingimusi, eelnõu võtab üle Euroopa Liidu vastava direktiivi. Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu, mis kehtestab meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamist.

Seaduse kohaselt on lähetatud töötaja Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsist Eestisse lähetatud inimene, kes tavaliselt töötab nimetatud riikides töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Eelnõu kohaselt muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Muudatuse tulemusel tuleb töötasu alammäära ehk 584 euro asemel lähetatud töötajale maksta töötasu. Praegu tuleb tööandjal tagada vähemalt töötasu alammäära maksmine. Lisaks nähakse ette uus reegel, et töötajale tuleb hüvitada lähetusega seotud kulud.

Samuti kehtestatakse pikaajalise lähetuse reeglid, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist kohaldada kogu Eesti tööõigust. Kehtiv kord näeb ette minimaalsed töötingimused (näiteks miinimumtasu, tööaeg, puhkeaeg), mille kohaldamisele ajalist piirangut ei ole seatud. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja.

Eestisse lähetatud töötajate arv on kasvavas trendis. Aastal 2017 esitati tööinspektsioonile 332 lähetamise teadet 1229 lähetatud töötaja kohta, 2018. aastal esitati 602 lähetamise teadet 2581 lähetatud töötaja kohta. Eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 12 augustini on tööinspektsioonile esitatud 581 teadet 2342 lähetatud töötaja kohta.

Möödunud aasta andmete alusel on kõige rohkem ehk 597 lähetatud töötajaid pärit Lätist. Veerand Eestisse lähetatud töötajatest töötab ehituses ning viiendik töötlevas tööstuses.

Lugeja küsib: Soovime tööandjana kehtestada ettevõttes eriolukorra, mille raames ei luba me ettevõttesse kaheks nädalaks tööle inimesi, kes on äsja reisilt naasnud. Tulenevalt töö iseloomust saavad osad töötajad teha ka kaugtööd, kuid mitte kõik. Me oleme töötajatele eriolukorrast juba teada andnud, kuid kõik töötajad ei mõistnud olukorra tõsidust. Kuna tegemist on eriolukorraga, siis ei saa me maksta töötasu, kui tööd ei tehta. Mida me peaksime tegema?

Valitsus arutab tänasel istungil eelnõu, mis muudab lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagatud töötingimusi, eelnõu võtab üle Euroopa Liidu vastava direktiivi. Valitsus arutab sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu, mis kehtestab meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamist.

Üks kõige enam küsimusi tekitav teema on tööintervjuul soovitud palganumbrist rääkimine. Eriti siis, kui tööandja ei ole ise tööpakkumist üles pannes konkreetset palgavahemikku märkinud, võib tekkida sisse väike ebakindlus, kas see number, mida tööintervjuul välja käid, jääb liiga kõrgeks või just vastupidi hoopis madalaks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas sotsiaalministeeriumile arvamuse seoses töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusega. Uute lahendustega soovitakse muuta töötushüvitiste süsteemi paindlikumaks, vähendada töötute vaesust ning lihtsustada hüvitiste süsteemi, et see oleks arusaadavam nii kindlustatutele kui rakendajatele.