Lugeja küsib: Soovime tööandjana kehtestada ettevõttes eriolukorra, mille raames ei luba me ettevõttesse kaheks nädalaks tööle inimesi, kes on äsja reisilt naasnud. Tulenevalt töö iseloomust saavad osad töötajad teha ka kaugtööd, kuid mitte kõik. Me oleme töötajatele eriolukorrast juba teada andnud, kuid kõik töötajad ei mõistnud olukorra tõsidust. Kuna tegemist on eriolukorraga, siis ei saa me maksta töötasu, kui tööd ei tehta. Mida me peaksime tegema?

Valitsus arutab tänasel istungil eelnõu, mis muudab lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagatud töötingimusi, eelnõu võtab üle Euroopa Liidu vastava direktiivi. Valitsus arutab sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu, mis kehtestab meetmed Eestisse lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamist.

Üks kõige enam küsimusi tekitav teema on tööintervjuul soovitud palganumbrist rääkimine. Eriti siis, kui tööandja ei ole ise tööpakkumist üles pannes konkreetset palgavahemikku märkinud, võib tekkida sisse väike ebakindlus, kas see number, mida tööintervjuul välja käid, jääb liiga kõrgeks või just vastupidi hoopis madalaks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas sotsiaalministeeriumile arvamuse seoses töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusega. Uute lahendustega soovitakse muuta töötushüvitiste süsteemi paindlikumaks, vähendada töötute vaesust ning lihtsustada hüvitiste süsteemi, et see oleks arusaadavam nii kindlustatutele kui rakendajatele.

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee uuringu kohaselt teenivad töötajad Eestis keskmiselt 73 protsenti oma oodatud palgast.  2017. aastal teenisid küsitletud töötajad 64 protsenti oma soovitud palgast – palgasurveindeks oli seega 36 protsenti. Praegu on palgasurveindeks 27 protsenti ja on sel tasemel püsinud juba kaks aastat, teatas Palgainfo Agentuur.