Maksu- ja tolliamet on läbi viinud mitmeid kampaaniaid, et kasvatada nii töötajate kui ka tööandjate teadlikkust ümbrikupalga maksmisega seonduvatest negatiivsetest tagajärgedest. Samuti on algatatud seadusemuudatusi (nt töötamise registri loomine), et vähendada riiklike maksude tasumisest hoidumist.

Maksu- ja tolliamet on läbi viinud mitmeid kampaaniaid, et kasvatada nii töötajate kui ka tööandjate teadlikkust ümbrikupalga maksmisega seonduvatest negatiivsetest tagajärgedest. Samuti on algatatud seadusemuudatusi (nt töötamise registri loomine), et vähendada riiklike maksude tasumisest hoidumist.

Ümbrikupalga saajate arv on langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele, kuna täiesti mustalt töötavate inimeste osakaal on mulluselt 10,86 protsendilt langenud 6,12 protsendile, selgub tööportaali CV Keskuse uuringust.

Eesti riigil jäi möödunud aastal ümbrikupalkade maksmisest tulenenud maksukaotuste tõttu saamata 157,5 miljonit eurot tulu, mida on 41% rohkem kui 2014. aastal, selgub konjunktuuriinstituudi uuringust.

Riigil jäi mullu saamata 99,44 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 58,10 miljonit eurot eraisiku tulumaksu. Konjunktuuriinstituudi sõnul kujunesid maksukaotused oluliselt suuremaks, sest ümbrikupalga osakaal suurenes töötasus. Samuti mõjutasid seda netopalkade kõrgem tase ja koos üldise tööhõive suurenemisega kaasnenud varjatud töötasu saanud töötajate lisandumine.

Kõige rohkem õigustasid illegaalse töötasu pooldajad ümbrikupalga maksmist sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus. Töötajate liiga suurt maksukoormust tõi põhjenduseks 70% ja ettevõtete kõrgeid makse 67% ümbrikupalga pooldajatest, selgub uuringust.

Enim kasvas aastaga nende ümbrikupalga pooldajate osakaal, kes toetasid varjatud töötasu seetõttu, et pidasid seda vajalikuks ettevõtte ellujäämiseks. Kõige rohkem vähenes aga nende ümbrikupalga toetajate osakaal, kes õigustasid varjatud töötasu maksmist töötajatele langeva liiga suure maksukoormusega.

Nagu eelmistel aastatel, maksti ka mullu illegaalset töötasu kõige rohkem ehituses, kus sai ümbrikupalka 33% kõigist illegaalse töötasu saajatest.

Kõige rohkem suurenes aga aastaga põllumajandusettevõtetest ebaseaduslikku töötasu saanud töötajate osakaal, mis on seletatav põllumajandusettevõtete raske majandusliku olukorraga. Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid 3% kõigist illegaalse töötasu saajatest, siis mullu tõusis see 20%-ni.

Uuringu tegemiseks viis konjunktuuriinstituut majandus‐ ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2015. aasta detsembris läbi elanike küsitluse, analüüs tugineb 909 saadud vastusel.

Eelmisel aastal said suuresti töötamise registreerimise kohustuse mõjul esimest korda ametlikku sissetulekut 21 000 varem ümbrikupalka saanud inimest, samas on lisandunud töötajate palk tihtipeale väiksem kui kogu tegevusala keskmine; seega on endiselt probleem osalise ümbrikupalga maksmine, kirjutab Eesti Päevaleht.