Üks euro on võrdne 15,6466 Eesti krooniga. Valuutakomitee süsteemile
põhinev Eesti krooni kurss on läbi aastate püsinud muutumatuna. Eesti on
eurotsooni 17. liige.
Eesti kroon tuli Eestis rahareformi käigus rubla asemel kasutusele 1992.
aasta 20. juunil. Sellest ajast kuni euro sünnini 1999. aastal oli
Eesti kroon seotud Saksa margaga. Eesti krooni ametlik kurss oli kogu
perioodi kaheksa krooni marga kohta.
Eesti võttis kursi üleminekuks eurole, kui liitus 2004. aasta mais
Euroopa Liiduga. Vastavalt liitumislepingule sai Eesti kohustuse
ühisraha euro kasutusele võtta.
Sama aasta suvel sai Eesti Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks.
Eesti tegi eelmise kümnendi keskel tõsiseid ettevalmistusi euro
kasutuselevõtuks 2007. aasta algusest. Eesti suutis täita kõik eurole
ülemineku eelduseks olevad Maastrichti kriteeriumid peale
hinnastabiilsuse kriteeriumi. See, et liialt kiire hinnatõus ei võimalda
Eestil siiski 2007. aasta algusest eurole üle minna, sai selgeks 2006.
aasta kevadel.
Hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine sai hiljem võimalikuks kümnendi
lõpul alanud majanduskriisi tõttu, mis liialt kõrgele hinnatõusule lõpu
tegi. Hinnastabiilsuse kõrval muutus kriisi tulemusel varasemast
probleemsemaks valitsussektori eelarve tasakaalu kriteeriumi täitmine,
ent Eesti on suutnud kriisist hoolimata hoida defitsiiti igal aastal
madalamal, kui seda nõuab Maastrichti kriteerium.
Eelmise aasta lõpul kinnitas Eesti Pank, et Eesti täitab kõik eurole
ülemineku eelduseks olevad kriteeriumid tänavu kevadel, kui toimub
korraline eurovalmiduse hindamine.
Euroopa Komisjon tegi Eestile ettepaneku euroalaga liitumiseks tänavu
mais. Eurole üleminek sai lõpliku kinnituse 13. juulil, kui Euroopa
Liidu rahandusministrid fikseerisid vahetuskursiks senise kursi -
15,6466 krooni euro kohta.
Viimaste avaliku arvamuse uuringute kohaselt toetab eurole üleminekut ligikaudu pool Eesti elanikest.
BNS
