2022. aasta oli küll keeruline mitmel moel ning ka finantsturgudele ja pensionifondidele. Sellele vaatamata olid Eesti pensionikogujad rahulikud ega kippunud oma seniseid varasid vahetama väiksema riskiga pensionifondi juhul, kui pensionieani oli veel piisavalt aastaid. Võrreldes eelmise majandustsükli madalseisuga, kui silmitsi tuli seista faktiga, et investeeringud võivad kehvadel aegadel ka kahaneda, on Eesti elanike investeerimisalane teadlikkus selgelt kasvanud. Selle üle saab olla ainult hea meel.
III sambaga saadakse tagasi 7,6 miljonit
Mullu suurenes taas nii III sambasse investeerivate inimeste arv kui ka sissemaksete summad. 2022. aasta lõpu seisuga omas Swedbanki III samba osakuid 55 808 inimest, mis on koguni 12% võrra rohkem kui aasta varem. Sissemakseid tegi neist aasta jooksul umbes kaks kolmandikku kokku 38,16 miljoni euro väärtuses, mis annab võimaluse juba varsti tuludeklaratsiooniga saada sissemaksetelt tagasi kokku 7,6 miljonit eurot.
Investorite eelistatuim variant on teha III sambasse sissemakseid regulaarselt, kas kord kuus või kvartalis. Koguni 34% investoreid tegi III sambasse sissemakseid iga kuu, vaid 6% inimesi tegi aasta jooksul ühe sissemakse. Keskmine aastane sissemakse jäi veidi alla 1000 euro.
Inimesed eelistavad jätkuvalt kõrgema riskiga pensionifonde, milles on aktsiate osakaal suurem, ning jõudsalt on aastaga kasvanud ka indeksfondi investorite arv. 67% investoreid on valinud kõige kõrgema riskiga fondid.
Naiste ja meeste osakaal investorite hulgas on võrdne. Osakuomanike keskmine vanus on viimastel aastatel jõudsamalt noorenenud ning oli mullu 41 aastat.
III sambasse investeerimine on üks käepärasemaid viise oma tuleviku kindlustamiseks, sest sissemaksetelt, mis jäävad kuni 15% ulatusse investori brutosissetulekust, saab tagasi tulumaksu. Selleks tuleb esitada tuludeklaratsioon ning jälgida, et aastased sissemaksed jäävad alla 6000 euro piiri.
II samba investor on keskmiselt 40-aastane
Ilmselt pole üllatav, et II sambas koguvate inimeste arv ja varade maht üldiselt vähenes nii pensioniealiste kui ka nooremate investorite süsteemist lahkumise tõttu. Teisalt on oluline ära märkida, et pensionieast nooremate vanusegruppide huvi II sambast raha väljavõtmiseks vähenes võrreldes 2021. aastaga oluliselt. Iga avalduste esitamise perioodiga loobub II sambast üha vähem inimesi. Aastaga liitus Swedbanki II samba fondidesse investeerijatega ligi 23 000 uut pensionikogujat.
2021. aastaga võrreldes kasvasid ka II sambasse tehtavate sissemaksete summad. Küll aga moonutab pilti see, et palgast sõltuvast sissemaksest oli 1961. aastal ja hiljem sündinutele kuni 2021. aasta septembrini peatatud riigipoolne 4%-line sotsiaalmaksu osa.
Sarnaselt III sambaga on ka II sambas kogujaid rohkem kõrgema riskiga fondides, mis on vastav II sambas kogujate vanuselise jaotusega. II samba investori keskmine vanus on 41 eluaastat, mis tähendab, et pensionini on jäänud veel peaaegu 25 aastat.
Arusaamine, et pensioniks kogumine on pikaajaline investeering, mille kestel võivad turud nii oluliselt tõusta kui ka langeda, on kindlasti laiemalt levinud, kui oli varem. Ehkki pensionireformi otsustega on pilti mõnevõrra muudetud, on inimeste jaoks üha selgem, et pensioniks kogumine on ka olulise isikliku vastutusega ning osa isiklikust portfellist, mida on võimalik ka edasi pärandada.
Mullu kevadel muutis Swedbank senised II samba pensionifondid elutsüklifondideks, mille riskitase muutub vastavalt investeerija vanusele aja jooksul automaatselt. See andis võimaluse pensionikogujatel oma portfelli seisu ja riskivalmidust hinnata, teha mõtestatud valiku ning jätta see siis automaatsena toimima, olles kindel, et ollakse kuni pensioniea saabumisenmi alati sobiva riskitasemega fondis. 2022. aasta jooksul vahetas 12 000 inimest oma senise fondi sobivaima vastu ning investorite tagasiside oli positiivne. Sarnaselt III sambaga näeme ka II sambas jätkuvat huvi indeksfondide vastu.
