Selle aasta esimene kuu oli aktsiaturgudel üsna hea. Tallinna börsiindeks OMXT kerkis jaanuaris viis protsenti 770,82 punktini. Indeks liigub nüüd kõrgeimal tasemel alates 2007. aasta sügisest.

Tõsi, sel jaanuaril on tegemist väiksema tõusuga kui jaanuarikuude keskmine, mis on 7,3%. Arvesse tuleks aga võtta, et eelnevatel aastatel on olnud paar ekstreemset jaanuari, mis on viinud keskmise kõrgele.

Tallinna börsiajaloo esimesel jaanuaril ehk 1997. aastal kerkis OMXT indeks, mis siis kandis nime TALSE, 16,55%. Veel ägedam tõus oli kolm aastata tagasi, 2010. aasta jaanuaris, mil meie börsiindeks hüppas koguni 44,8%. Kui 2010. aasta jaanuari marulist tõusu mitte arvestada, oleks selle aasta jaanuarikuine tõus keskmine.

Kui vaadata ajaloos tagasi, siis jaanuar on meie börsil olnud üsna heaks indikaatoriks selle kohta, kuidas kujuneb kogu aasta. Needsamad eelnimetatud kaks aastat, 1997 ja 2010 on olnud ka börsiajaloo parimad aastad kerkides vastavalt 65,5% ja 72,6%. Tervikuna on korrelatsioon indeksi liikumisel jaanuari ja kogu aasta suhtes 0,6, mis on üsna märkimisväärne.

Sama hästi või veel paremini läheb muu maailma aktsiaturgudel. Ameerika börsiindeks S&P 500 kerkis jaanuaris 5,2%, mis on selle tugevaim aasta algus alates 1997. aastast. Maailma aktsiaturgude liikumist iseloomustav MSCI All-Country World Indeks, kuhu kuuluvad 45 riigi ettevõtete aktsiad, kerkis 4,6%.

Maailma tuntuim aktsiaindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis eelmisel nädalal esmakordselt pärast viieaastast vaheaega üle 14 000 punkti taseme, täpsemalt 14 009,79 punktini. Indeksi rekordist jääb puudu vaid üks protsent. Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis rekordtasemele 14 165 punktini 2007. aasta oktoobris.

Mitmete analüütikute sõnul on see alles algus. Väikeinvestorid, kes osalevad finantsturgudel peamiselt investeerimisfondide kaudu, on kuni viimase ajani eelistanud aktsiatele võlakirju.
«Juhul, kui on tegemist suure liikumisega võlakirjadest aktsiatesse, võib see tähendada, et tegemist on alles esimese sisenemisega,» ütles investeerimisajakirjale Barron’s maaklerfirma Strategas Research Partners investeeringute peastrateeg Jason Trennart. Trennart mõtles välja isegi termini TINA (there is no alternative ehk alternatiivi ei ole), mis põhjustab tulujanuste investorite liikumist võlakirjaturult aktsiaturgudele.

Mis puutub aktsiatesse, siis eelmist kümnendit peetakse pigem kaotatud kümnendiks (Jaapani aktsiaturgude puhul koguni kaotatud kolmekümnendiks), mis tähendab, et kõige paremaid tootlusi näidanud investeerimisfondid on aktsiatele eelistanud alternatiivseid instrumente – riskifonde, erakapitalifonde, kinnisvara ja tooraineid. Paljud suured institutsionaalsed investorid nagu ülikoolid ning suurettevõtete pensionifondid on investeerinud aktsiaturgudele väga vähe.

Näiteks Yale’i ülikooli rahastava fondi portfellis on aktsiaid 14% ning USA aktsiaid vaid 6%. Harvardi ülikooli rahastavas fondis, mille varade maht on miljard dollarit, oli eelmisel aastal 27% aktsiad võrrelduna 45% kümmekond aastat tagasi ning 61% on nn alternatiivsetes instrumentides.

Ehkki on neidki, kelle sõnul on aktsiate hinnatõus toimunud eelkõige tänu keskpankade tegevusele ehk nn rahatrükile ning mida võib võrrelda pigem dopinguga spordis kui tuginemist tegelikele tulemustele. Nende arvates toimub varem või hiljem tagasilöök ja aktsiate soetamisega tasuks olla ettevaatlik.

Teiste spetsialistide arvates ootab aga aktsiaturge ees suur ja kauakestev tõus. Euroopa võlakriis pole kaugeltki läbi ning ka Ameerikat varitsevad veel mitmed karid. Samas on Ühendriikides alanud juba tootmisbuum ning aktsiate suhtarvud on ajaloo keskmist arvestades suhteliselt madalad. See kõik lubab aktsiainvestoritele pikas perspektiivis häid tootlusi.

Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi