Tõnis Oja,Londoni ärikooli finantsajaloolased Elroy Dimson, Paul Marsh ja Mike Staunton osutavad, et ekstreemselt madalate reaalintresside tingimustes on oodata väga madalaid tootlusi nii võlakirja- kui ka aktsiainvesteeringutelt.
Eelmise sajandi lõpul toimunud finantsturgude suured tootlused olid tingitud erandlikest positiivsetest teguritest nagu Saksamaa ja Jaapani sõjajärgsetest majandusbuumidest ning raudse eesriide lagunemisest, arvavad teadlased. Eriti halb uudis on see pensionifondidele, mis peavad olema konservatiivsed.
Financial Times kirjutas, et piisava tootluse saamiseks peavad investorid (siin mõeldakse küll institutsionaalseid investoreid ehk investeerimis- ja pensionifonde) pöörduma finantsvõimenduse, lühikeseks müümise ja derivatiivide poole. Tuletan siinkohal lugejatele meelde, et lühikeseks müümine tähendab langusele panustamist – müüakse laenatud väärtpabereid lootuses pärast hindade langust need odavamalt tagasi osta. Derivatiivide ehk tuletisinstrumentidega on võimalik panustada alusvara (nt aktsiate) hinnatõusule või- langusele finantsvõimendusega.
Analoogilised probleemid on ka väikeinvestoritel ehkki neil maksab finantsvõimenduse kasutamisest hoiduda. Hoiuste intressimäärad on praktiliselt olematud ning vara säilitamiseks tuleks investeerida riskantsematesse varadesse. Meie pangad pakuvad küllaltki aktiivselt investeerimishoiuseid, mille põhiosa on kaitstud hoiuste kaitsmise seadusega. Probleem on aga selles, et reeglina on need väga pika tähtajaga ning kuna statistiliselt kannavad intresse vaevalt pooled, siis on suur risk, et pannes raha kolmeks-neljaks aastaks kinni, ei teeni lõpptulemusena ikkagi mitte mingeid intresse.
Siiski on pangad viimasel ajal hakanud pakkuma ka lühiajalisemate – näiteks ühe-aastaste – tähtaegadega investeerimishoiuseid.
Mida siis teha? Mina näen väljapääsuna võtta riske ning hakata investeerima üksikaktsiatesse. Olen siin varem korduvalt kirjutanud, et algajale investorile võiksid olla kõige sobivamad maailma juhtivate ettevõtete aktsiad, mis maksavad korralikult dividende. Tõsi, ka need aktsiad on üsna kallid ning ka nende hinnad võivad langeda. Samas on ajalugu näidanud, et dividendiaktsiate hinnad kõiguvad vähem (on vähem volatiilsed), mis tähendab et nende tõusupotentsiaal on väiksem, aga langused on reeglina (kahjuks kaugeltki mitte alati) samuti väiksemad.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
