USA aktsiaturgude enam kui neljaprotsendilisel kukkumisel ei olnud ühte selget põhjust. Finantsturgude langus peegeldas pigem tervet rida hirme ja ohtusid, mis on õhus rippunud juba mitu kuud - Euroopa mõnede liikmesriikide võlaprobleemid, USA võlapiiri tõstmise ümber käinud kemplemine ning maailma suurima majanduse võimalik jahtumine. Aga kõik need probleemid olid juba ammu teada.

Üheks katalüsaatoriks võib olla USA ühe suurema panga, Bank of New York Mellone otsus - tasustada suured hoiused. Tegemist on pretsedenditu otsusega, mis ei puuduta tavalisi kliente: tasu kehtestatakse hoiustele üle 50 miljoni dollari kliendi kohta.

Viimastel nädalatel on paljud investeerimisfondid, ettevõtete finantsüksused ja investeerimisfondid tõmmanud rahad muudest finantsvaradest välja ja paigutanud hoiustele. Ehkki hoiusteintressid on peaaegu olematud ja Bank of New Yorki suurklientidele edaspidi koguni negatiivse intressiga, on hoiused Föderaalse Hoiuste kindlustusettevõtte poolt kaitstud. USAs on pankade kõige kiiremini kasvavaks varaks pankade bilansis olnud viimastel kuudel raha. Alates aasta algusest on raha hulk pankades kasvanud 83 protsenti ehk 890 miljardi dollari võrra 1,98 triljoni dollarini. Tarbijalaenud on samal ajal kasvanud 0,7 protsenti 1,7 miljardi dollarini võrra ning kommertslaenude maht 3,8 protsenti 46,1 miljardi dollari võrra. Ka Euroopa suurpangad paigutavad raha laenamise ja investeerimise asemel Euroopa Keskpanka.

Reede oli Ühendriikide aktsiaturgudel veelgi metsikum. Aktsiaindeksid olid kauplemispäeva jooksul kord tugevas miinuses, et tunnike või kaks hiljem olla suures plussis - Dow Jonesi tööstuskeskmise päevane liikumisamplituud oli 400 punkti. Nädalaga langes maailma enimjälgitav indeks 5,75%, tegemist on halvima nädalaga alates 2009. aasta algusest ehk ajast, mil finantskriis hakkas lõppema.

Ka Tallinna börsil oli reedel kauplemispäeva algus kole. OMXT indeks kukkus esimese kauplemistunnil üle seitsme protsendi, kuid päevapeale stabiliseerus ning päeva lõpuks langes 2,87 protsenti 625,30 punktini. Viimati langes meie börsiindeks nii palju veidi alla aasta tagasi - mullu augusti lõpus. Nädalaga langes indeks 7,52% - suurim nädalane langus alates eelmise aasta mai lõpust.

Reedel, pärast börsipäeva lõppu tuli ka uudis, mida pikka aega kardeti: reitinguagentuur Standrd & Poor’s alandas Ühendriikide reitingu seniselt kõrgeimalt tasemelt AAA ühe pügala võrra AA plussile. Tehniliselt on tegemist väga väikese muutusega. Kui uue reitingu kohaselt on tõenäosus, et USA oma võlakohustused täidab väga suur (very strong), siis enne reitingu alandamist oli see äärmiselt suur (extremely strong). Seoses reitingu alanemisega peaks USA laenukoormus kerkima, aga pikas perspektiivis ei pruugi isegi seda juhtuda. Arenenud suurtest tööstusriikidest on kaotanud AAA reitingu varem Jaapan, Kanada ja Austraalia ning lõpptulemusena ükski neist ei pidanud reitingu kaotamise tõttu maksma kõrgemat intressi, kirjutab The Wall Street Journal.

Varahaldusfirma Avaron investeeringute juht Peter Priisalm ütles reedel Postimehe majandusportaalile E24, et praeguses languses võib tekkida häid ostukohti. Sama meelt on investeerimisajakiri Barron’s, kes kutsus värskes numbris investoreid üles USA aktsiaid ostma. Ajakirja sõnul on S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvate ettevõtete selle finantsaasta prognoositavate kasumite ja aktsiate hindade suhe põlvkondade madalamaid. Ka Aasia ja Euroopa suurte börsiettevõtete aktsiate hinna ja kasumi suhted on madalad ning dividenditootlused üsna normaalsed.

Muidugi närvilisus ja hirm maailma majanduse tuleviku suhtes jääb, aga siinkohal võiks tuletada meelde ekslikult legendaarsele investorile Warren Buffettile omistatavat soovitust, kuid mis tegelikult pärineb Goldman Sachsi endiselt juhilt Gus Levylt. See soovitus käsib olla kartlik siis, kui teised on ahned ja ahne siis, kui teised kardavad.

Tõnis Oja
www.investmentor.ee