"Peatöövõtjate rohkus hoiab praegu ehitushinda lõpptarbija peos kinni," ütles Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull Äripäevale. Tiheda konkurentsi tõttu on Kulli hinnangul praeguseks paljud ettevõtjad oma marginaalidest loobunud. Pakkumistes kasutatakse mõnikord omahinnast väiksemaid numbreid lootuses, et hiljem õnnestub sisendite pealt kuidagi kokku hoida. "See on tõenäoliselt suurim mõjur, mis on hoidnud hinda lõpptarbija jaoks paigal,” ütles Kull.
Ehitusmaterjalitootja AS-i TMB osaniku ja nõukogu liikme Vallot Manguse sõnul on erinevate kulukomponentide hind viimastel aastatel tõusnud erinevalt. Tootja seisukohalt on tema sõnul suurima hüppe teinud energiakulu. Kasvanud on ka tööjõukulu. Kõige vähem on tõusnud materjali hind. "Kokkuvõttes komponentide hinnad on tõusnud, järelikult saab väita, et ka ehituse omahind tõusis," lisas Mangus.
Hausers Grupp OÜ juhatuse esimees Madis Mägi ütles, et pärast 2008. aastat, kui turuhinnad olid tipus, kukkusid statistika järgi kõige rohkem just tööjõukulud – suurusjärgus 40 protsenti. Alates 2010. aastast praeguseni on ehitajate palgad aga tõusnud, ja seda samuti 40 protsenti. "Sisuliselt oleme tagasi 2008. aastas," kõneles Mägi. Tema hinnangul on ehitussektoris praegu just tööjõukulud kõige rohkem kasvanud.
"Ligi aasta tagasi rääkisin ühe müüriladujast alltöövõtjaga," meenutas Mägi. "Tookord küsis ta tööraha 12 eurot ruutmeetri eest, 2013. aasta kevadel oli hind aga 18 eurot ruutmeeter.” Peatöövõtja küsimusele, kas tõesti on poole aastaga hinnad kasvanud 50 protsenti, vastas müürimees, et kui varem sai ta mingil määral kokku hoida maksude pealt, siis praeguseks teeb Maksuamet nii head tööd, et see lihtsalt pole enam võimalik.
"Vaevalt ehitushind järgmise 12 kuu jooksul tõuseb," ennustas Mägi. Ühe põhjusena nimetas ta mahtude vähenemist riigihangetes, mis 2014. aastal arvatavasti ka juhtub.
