2019. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu ehk 15+ vanuses inimese kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,4 liitrit, millest suurima osa ehk 63 protsenti moodustasid lahjad alkohoolsed joogid, sealhulgas õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid 1,9 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 3,8 liitrit, sealhulgas viin 2,3 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta. Tarbimise kasv tuli peamiselt kangete ja kallimate alkohoolsete jookide ehk viski ja džinni osas. Viina tarbimine ei kasvanud ja õlle tarbimine kasvas varasema aastaga võrreldes üks protsent.
Sissetulekud kasvasid 2019. aastal keskmiselt 7,4 protsenti, samal ajal odavnes alkohol aktsiisilangetuse tagajärjel keskmiselt kolm protsenti. EKI arvutuste kohaselt sai 2019. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 54 liitrit õlut või 11 liitrit viina rohkem kui aasta varem.
„Viimase 15 aasta jooksul ei ole Eestis alkoholi hinnad tervikuna langenud, hinnaindeks oli viimati negatiivne 2004. aastal. Kiiresti kasvanud Läti piirikaubanduse ohjeldamiseks otsustas valitsus 2019. aastal alkoholiaktsiise alandada ja see tõi kaasa jaehindade olulise languse,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Jaehinnad ei langenud küll enamasti nii palju kui aktsiisilangus eeldaks, kuid jookide odavnemine ning inimeste sissetulekute kasv tõid kaasa 3,2 protsenti tarbimise kasvu. Positiivsena võib märkida Läti piirikaubanduse vähenemist 2019. aasta teisel poolel ja sellega alkoholi suurostude vähenemist.“
EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt ostetud alkohol 2019. aastal absoluutalkoholis 2,8 liitrit ühe täiskasvanu kohta, kusjuures see näitaja vähenes 0,6 liitri võrra. Alkoholiaktsiisi laekus 2019. aastal 225 miljonit eurot, mida on aasta varasemaga võrreldes seitse miljonit eurot vähem. Turistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal ja kaasaostud vähenesid.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) esialgsetel andmetel suri 2019. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse 509 inimest, surmajuhtumite tõus võrreldes 2018. aastaga ei olnud hüppeline, kuid on siiski viimase 10 aasta suurim. Kõige enam kaotasime elusid tööealiste inimeste seas, vanuses 45-64 suri 307 inimest, neist noorim oli 28-aastane. Surmapõhjusena toodud diagnoosidest on esikohal maksa alkoholtõbi, järgnevad juhuslik mürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia ja alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel suurenes ka kainenema toimetatud alkoholijoobes inimeste arv, mis oli alates 2015. aastast languses. 2019. aastal viidi kainenema 15 318 inimest, mis ületas 2018. aasta näitajat rohkem kui 500 inimese võrra.
See näitab, et alkoholi suhteline odavnemine kajastub kiiresti tarbimise ja kahjude tõusus,
ütles TAI direktor Annika Veimer.
„Alkoholi hinnapoliitika peab olema järjepidev ja kaalutletud ning piirama peab kättesaadavust eriti noortele. 2019. aastal tehtud testostlemise tulemused näitavad, et klienditeeninduses ja alkoholi jaemüügiga tegelevates ettevõtetes ei ole vastutustunne selles küsimuses kasvanud.“
„Alkoholi tarbitakse Eestis endiselt liiga palju ja seetõttu on otsene ja kaudne alkoholikahju murettekitavalt suur. Kahtlemata mõjutab hind alkoholitarbimist ja inimeste tarbimisharjumusi olulisel määral, aga õnneks on mitmed teised alkoholipoliitika meetmed tänaseks juba tulemusi andmas ja aidanud leevendada aktsiisilangetuse mõju tarbimisele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Alkoholi tarvitamise häire ravi ja nõustamisteenuste kättesaadavuse laiendamine, alkoholireklaami ja väljapaneku piirangud, uued meetmed alaealistele alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks (sh kontrollostud), joobes juhtide rehabiliteerimisprogrammid ja teised tervikliku alkoholipoliitika meetmed avaldavad positiivset mõju nii inimeste hoiakutele kui harjumustele. Nende meetmetega tuleb jätkata ja arendada uusi veelgi paremini sihitud lahendusi, et alkoholikahju ühiskonnas tervikuna vähendada.“
Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes.
Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.
