„Kõigil riigiametitel ja ka neid juhtivatel ministritel tuleb teadvustada riigieelarve võimaluste piiratust ka lähimal neljal aastal vaatamata oodatust kiiremale majanduskasvule ja valimistele. Lisatulud ei ole kaugeltki piisavad kõigi uute kulusoovide katteks, sest oleme aastast 2008 endiselt puudujäägis, peame taastama pensioni teist sammast ning majanduskasvuga toimub ka paljude seadusega määratud kulude automaatne suurenemine,“ selgitas Ligi.

Eelolevate aastate eelarvete koostamisel tuleb riigiasutustel arvestada, et kehtiv eelarvestrateegia tegevuskulude kasvu ette ei näe. See tähendab, et lisanduvad ülesanded tuleb ellu viia olemasolevate ressursside veel parema kasutamise arvelt. Uute tegevuste esmaseks ja ainsaks arvestatavaks eelarveliseks katteks saab olla sääst ja prioriteetide seadmine valdkonnapoliitikates.

Üldjoontes on oluliseks senise konservatiivse eelarvepoliitika jätkumine, mis on taganud Eesti riigi usaldusväärsuse, võimaldanud liitumist eurotsooniga ning vältinud võlakoormuse kasvu ja valdkonnapoliitikate arvelt intressikulude katmise vajadust. Eesmärgiks on hoida eelarvepoliitika täielikus kooskõlas euroala ja Euroopa Liidu eelarvepoliitilise raamistikuga, juhindudes stabiilsuse ja kasvu paktist ning eurogrupi ja Euroopa Liidu Nõukogu seisukohtadest püsiva majanduskasvu ja eelarvepoliitika ning finantsstabiilsuse tagamiseks.

Eesti majanduskasvu taastumine on tekitamas lisatulu eelarvesse parema maksulaekumise näol. Samas eelarve on tänavu jätkuvalt puudujäägis ja eelarvepoliitilised eesmärgid ei ole veel saavutatud. Järgnevatel aastatel on kasvavate sotsiaalkulude tingimustes prioriteediks saavutada valitsussektori eelarve ülejääk ja reservide taastamine.

Iga aasta kevadel koostatava riigi eelarvestrateegia eesmärk on tagada pikem vaade riigi ja valdkondlike arengute suunamisel. Eelarvestrateegias esitatakse järgneva nelja aasta kavandatud eelarvepoliitilised põhimõtted, Vabariigi Valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas tulude prognoos, ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.

Eurotsooni liikmena koostab rahandusministeerium sellel aastal varasema konvergentsiprogrammi asemel esmakordselt  stabiilsusprogrammi. Stabiilsusprogrammi ja riigi eelarvestrateegia koostamine toimub ühiselt, kuid stabiilsusprogramm tuleb Euroopa Komisjonile esitada hiljemalt aprilli lõpuks ning strateegia kinnitab valitsus hiljemalt mai lõpuks. Nimetatud dokumentide koostamisel lähtutakse aprilli alguseks valmivast rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist.

Riigi eelarvestrateegia 2012-2015 lähtealuste kirjaga saab tutvuda siin .

Rahandusministeerium