Kommertspankade analüütikute hinnangul ei ole Eestis ette näha hinnakasvu olulist kiirenemist pärast jaanuarikuu 0,7-protsendilist kuuinflatsiooni ja 3,4-protsendilist aastainflatsiooni.
"Tarbijahindade 0,7-protsendilisse kasvu detsembriga võrreldes panustas oodatult enim elektrihinna kallinemine," ütles Swedbanki Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina oma kommentaaris. Aktsiisitõusust ja soodusmüükide lõppemisest tingituna toetasid kasvu ka alkohoolsete jookide ja tubaka kõrgemad hinnad. "Samas kompenseeris osaliselt tarbijahinna kasvu tasuta linnatranspordi sisseseadmine Tallinnas ning ulatuslikud aastaalguse soodusmüügid riietele ja jalatsitele," ütles Mertsina.
Toiduainete ja mootorikütuse hinnakasv kiirenes kuises võrdluses vastavalt 0,8 protsendi ja 0,6 protsendini. "Toiduainete maailmaturuhinnad on alates möödunud aasta sügisest suurema põllumajandustoodangu tõttu alanenud. Samas on oodata põllumajandussaaduste nõudluse kasvu, mis survestab toiduainete hindasid kasvusuunas," ütles Mertsina. "Samuti on raskete loodustingimuste mõju põllumajandustoodangule viimasel ajal kasvanud, mis muudab hinnad volatiilsemaks."
Vaatamata nafta maailmaturu suhteliselt nõrgale nõudlusele võrreldes tootmisega, on nii toornafta kui ka kohalikud kütusehinnad viimastel nädalatel mõnevõrra tõusnud. "Majandusaktiivsuse kosudes võib oodata kütusehindade kasvu jätkumist," ütles Mertsina. "Tarbijahindade muutus sõltubki oluliselt majandusaktiivsusest nii globaalses plaanis kui eurotsoonis ning sealt edasi ka Eestis. Hinnakasvu olulist kiirenemist lähikuudeks ette näha ei ole."
Alates möödunud aasta kevadest on aasta võrdluses administratiivselt reguleeritud hindade kasv aeglustunud, kuid mittereguleeritavate hindade kasv on kiirenenud, märkis Mertsina. "Kuna alates jaanuarist on 3,9 protsenti tarbijahinnaindeksist moodustava elektri hind valdavalt turul vabalt kujunev ning on arvestatud mittereguleeritavate hindade hulka, on selle kategooria hindade kasvu kiirenemine veelgi märgatavam," ütles Mertsina.
Majandusaktiivsuse vähenedes Eesti suurtes väliskaubanduspartnerites Rootsis ja Soomes peaks Mertsina sõnul alanema ka hinnasurve nendes riikides. "Viimastel kuudel on muutunud euro Rootsi krooni suhtes kallimaks, mis muudab impordi sellest riigist odavamaks, ekspordi sinna aga kallimaks. Kokkuvõttes arvan, et lähikuudel see meie tarbijahinnaindeksile olulist mõju ei avalda," ütles Mertsina.
Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm ütles BNS-ile, et elektri hinnatõusul on inflatsioonile pikaajaline mõju. "Samas tänase tagasihoidliku sisenõudlusest tingitud kasvu juures on hinnasurve väiksem," ütles Palm.
"Kuivõrd majandus sipleb Euroopas veel mudas, on surve hindadele seotud paljuski toorme ja toiduainete hinnaarengutega. Toormehinnad on maailma majanduse paranenud väljavaatest tingituna kasvul," ütles Palm. Raha liigub tema sõnul tasapisi riskantsematesse varadesse ja ka tooraineturgudele.
"Tooraine hindade kasvu maailmaturul on seniks aidanud tasandada tugevam euro. Euro nõrgenemine tõstaks hinnasurvet ning ei saa välistada, et see võib leida teatud asjaolude kokkusaamisel aset: näiteks kui USA majandus hakkab taas kord näitama tugevust samal ajal, kui euroala kasv on tagasihoidlik," ütles Tõnu Palm.
Palmi sõnul on inflatsiooniline surve Põhjamaades samuti taandunud. "See on võimaldanud näiteks Rootsi keskpangal kärpida intresse. Samas on vahetuskursid püsinud euro suhtes jätkuvalt tugevad ning mõju inflatsioonile on seeläbi tagasihoidlik," ütles Palm.
Eesti jaanuarikuu inflatsiooni mõjutas Palmi sõnul eelnenud kuuga ootuspäraselt enim eluasemekulude kasv, mis seotud suures osas elektrihindade kasvuga. Hinnatõusu aitas leevendada transpordi hindade langus tasuta transpordi ja tugevama euro mõjul ja ka sesoonne riietuse ja jalatsite hindade.
LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur ütles BNS-ile, et 0,7 protsendi suurune hinnatõus võrreldes möödunud aasta detsembriga oli ootuspärane. "Kuid 3,4-protsendiline hinnatõus on meeldivalt madalam kui karta võis. Samas ei tähenda suhteliselt mõõdukas jaanuarikuine tarbijahinnaindeksi tõus siiski seda, et elektri kallinemine järgnevatel kuudel ka ülejäänud kaupade hindu tasapidi ülespoole lükkama ei hakkaks," ütles Vitsur.
"Võib loota, et praegu surutises oleva Euroopa majandus ei lase inflatsioonil Eestis selle aasta esimeste kuude jooksul kuigivõrd kiirenema hakata," ütles Vitsur.
SEB Panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul on inflatsioon mõõdukas vaatamata elektri hinna tõusule. "Elektri hind tõusis seoses turu avanemisega 24 protsenti. Ehk siis kogu tarbijahinnaindeksi tõusus ligi üks protsent tuli elektrihindade kallinemisest, täpsemalt 0,9 protsenti," ütles Arumäe.
"Aastane inflatsioon kokku oli 3,4 protsenti ehk samal tasemel kui eelmisel kuul, seda vaatamata sellele, et kuuga tõusid hinnad kokku 0,7 protsenti ehk siis rohkem kui ühelgi eelmistest kuudest alates 2012. aasta märtsist," ütles Arumäe. "See tähendab, et elektri hinna tõus sattus üsna soodsale ajale, kus alusinflatsioon on aina alanenud ning muud hinnasurvet kuigi palju ei ole."
Olulisima tasakaalustajana elektri hinnatõusu leevendamisel on Arumäe sõnul nafta hind madalam kui eelmisel aastal samal ajal ja see vähendas transpordikulusid. "Tarbijate õnneks jääb nafta hind tõenäoliselt suurema osa aasta jooksul madalamaks eelmise aasta tasemest. Maailmast tulenev inflatsioonisurve on aina alanev ning ka toorained ei põhjusta kuigi palju hinnasurvet," ütles Arumäe.
Elektri hinna tõusu pehmendavaid tegureid sattus Arumäe sõnul samale ajale veelgi. "Lisaks üldiselt alanevale alusinflatsioonile olid mõned jaanuarile omased hinnalangused, näiteks riiete soodusmüügid," ütles Arumäe.
Tallinna tasuta ühistranspordist suuremat mõju inflatsiooni alanemisele avaldas Arumäe sõnul nafta hinna alanemine maailmaturul. "Erakorralise asjaoluna sattus ka Tallinna ühistranspordi tasuta sõidu jõustumine samale ajale. Selle viimase mõju ei ole küll väga suur, ühiskondliku transpordi osa kogukuludes on vaid 2,9 protsenti, samal ajal kui eratranspordivahendite ekspluatatsioon on 7,7-protsendilise osakaaluga," märkis Arumäe.
Kokkuvõttes ei olnud Arumäe sõnul jaanuari inflatsiooninumbris midagi eriti üllatavat. "Elektri hinna tõus vabaturule jõudnuna vastas enam-vähem nendele ootustele, mis eelnevalt erinevate allikate poolt arvutustega välja pakutud oli ja ka meie ootustele," ütles Arumäe. "Aga riskina jääb ikkagi üles elektri hinna tõusu levimine ka muudesse kaupade ja teenuste hindadesse edaspidi järgmiste kuude jooksul."
SEB Panga praeguste prognooside kohaselt jääb inflatsioon 2013. aastal siiski talutavale ja mõistlikule tasemele, allapoole 2012. aasta inflatsiooni määra.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas ütles ministeeriumi kommentaaris, et euroala inflatsioon langes jaanuaris esialgsel hinnangul kütuse hinnatõusu pidurdumise tõttu kahe protsendini. "Jaanuaris oli inflatsioon oodatust tagasihoidlikum. Elektrituru avanemise mõju pehmendasid hooajalised allahindlused ning osa teenuste odavnemine," ütles Pungas.
Aasta alguses tõusnud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärad mõjutavad Pungase sõnul hindu suuremal määral järgmisel kuul, kui eelmise aasta lõpus soetatud varud on realiseeritud.
Elektri kallinemise kaudseid mõjusid teiste kaupade hindadele, kus elektrikulude osakaal on suurem, Pungase sõnul ei täheldatud. "Samas, kui konkurents võimaldab, ei ole välistatud nende lisandumine lähikuudel," ütles Pungas.
Riiete ja jalatsite hooajalised allahindlused olid Pungase sõnul jaanuaris viimaste aastate suurimad. "Tõenäoliselt on kaupmehed tarbijate kasvavate kulutuste taustal suurendanud riiete kaubavalikut, mistõttu varud on suurenenud. Inflatsiooni mõjutas ka kaugkütte ning sideteenuste odavnemine," märkis Pungas. Kaugkütte odavnemist soodustas tema sõnul kütuste mõningane hinnalangus välisturgudel ning viimastel kuudel toimunud euro tugevnemine.
