Kommertspankade majandusanalüütikute sõnul on jaemüügi stabiilne kasv olnud igati ootuspärane, püsides aasta arvestuses alates kevadest seitsme kuni kaheksa protsendi tasemel.
SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles BNS-ile, et tingimused jaekaubanduse kasvu jätkumiseks on soodsad, kuna reaalpalgad kasvavad, tööpuudus on vähenemas ning järgmisel aastal väheneb ka töötuskindlustuse maksu määr. Ka lähikuudeks ootab Arumäe stabiilse kasvu jätkumist, ehkki aasta lõpupoole võivad kasvunumbrid ajutiselt veidi alaneda.
"Tarbijate usaldus on viimasel neljal kuul küll veidi alanenud, kuid aasta algusest saadik märgatavalt tõusnud," ütles Arumäe. Tarbijate kindlustundel ei lase Arumäe sõnul kasvada kestev eurokriis ning kavandatavad abipaketid teistele riikidele. "Praegu on tarbijate kindlustunne oma ajaloolise keskmise taseme juures," lisas ta.
Swedbanki Balti investeerimiskeskuse osakonnajuhi Kristjan Tamla arvates on huvitav tõsiasi, et sellise jaemüügi kasvu juures kasvasid sisemajanduse koguproduktis (SKP) kajastuvad eratarbimise kulutused vaevalt kahe protsendi võrra. Selle võimaliku põhjusena toob Tamla välisturistide kasvanud kulutused Eesti jaemüügi näitajas.
Ka Nordea Panga peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangu kinnitavad jaemüügi numbrid paljuski senise trendi jätkumist, kuigi järgmisel poolaastal võib kasv mõnevõrra aeglustuda. "Kui määramatust on palju, eelistatakse püsikaupade ostmist edasi lükata," ütles Palm.
Ta lisas, et viimasel ajal on Eestis diskussiooniks olnud palgakasvu teema, mis peaks aitama ära hoida suuremat jahtumist tarbijate kindlustundes. Siiski võib palgakasv Palmi arvates praeguses määramatus keskkonnas soosida pigem väiksemate ostude tegemist ning püsikaupade ostusoov võlakriisi taustal mõnevõrra jahtub. Euroopas ulatuslik automüügi langus võib tasapisi jõuda ka Eestisse ning ka kinnisvaranõudlus püsib tagasihoidlik, ütles ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütiku Karel Lemberi hinnangul ei ole järgnevatel kuudel samuti suuri muudatusi oodata, kuna majanduskeskkond püsib Eestis tõenäoliselt stabiilsena ning tarbijad ei pea vajalikuks oma tarbimisharjumusi muuta. Mõningased tagasilöögid võivad saabuda talvel, kui hakkavad tunda andma kallimad kütte- ja elektrihinnad ning kaupade hindadesse on jõudnud ka teravilja kõrgemad hinnad maailmaturul.
Statistikaameti andmeil suurenes jaemüük selle aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades seitse protsenti.
