"Kevadine kütusehindade hüpe näitas selgelt, et praeguse maailmamajanduse suhteliselt hapra seisundi juures on tänasest hinnatasemest edasine tõus maailma majanduskasvu ja seega ka kütusetarbimist pärssimas." Ta märkis, et hetkel on nii naftat eksportivate riikide vabad tootmismahud kui ka importivate riikide kütuse laovarud ajaloolises perspektiivis täiesti normaalsel tasemel. "Ehk ei ole kindlasti mitte madalad, mis on üldjuhul põhjuseks kütusehinna tõusule."
BNS-i küsimusele, mis on põhjustanud maailmaturu kütusehindade tõusu viimastel nädalatel, vastas Tamla, et viimase paari nädala maailmaturu kütusehindade tõusu taga ühte ja ainsat põhjust välja tuua ei saa. "Pigem on tegu erinevate üksikuna võttes suhteliselt väikeste mõjuritega, mille koostoime on hindu kergitanud."
Ta märkis, et hindu mõjutavad muuhulgas natuke paranenud meeleolud maailmamajanduse ja finantsturgude väljavaate suhtes ning lähev tormiperiood Kariibi mere piirkonnas, mis võib tekitada teatud ebakindlust sealsete naftatootmismahtude suhtes lähikuudel.
SEB ökonomisti Hardo Pajula sõnul võib aga oodata maailmaturu hindade tõusu jätkumist, kui USA keskpank jätkab senise rahapoliitikaga ning trükib raha juurde.
Paljula märkis, et kriisi järel pangandussüsteemi suunatud rahasummad on hakanud sealt eelkõige just toormeturgude kaudu välja imbuma.
"Ben Bernanke (USA keskpanga juht) andis möödnud nädalal mõista, et Föderaalreserv ei lööks risti ette ka rahatrüki kolmanda seeria ees," ütles Pajula.
Ta märkis, et ilmselt ei jõua ka Euroopa keskpank väga kaua Washingtonile vastupidises suunas ujuda.
Mootoribensiini 95 sisseostuhind rahvusvaheliselt turult on juulikuu jooksul tõusnud ligi kaheksa ja diislikütuse hind ligi seitse protsenti.
BNS
