Danske Marketsi Balti vanemanalüütiku Violeta Klyviene sõnul oli Eesti 2010. aasta neljanda kvartali ja kogu eelmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oodatust märkimisväärselt suurem.

Klyviene ütles, et Eesti majanduskasv kiirenes neljandas kvartalis oluliselt suuresti tänu tugevatele eksporditulemustele – 2010. aastal kasvas kaubaeksport võrreldes 2009. aastaga välisnõudluse taastumise tõttu rekordilised 53 protsenti.

Klyviene märkis samas, et kiire ekspordi kasvutempo säilitamine muutub sel ja järgnevatel aastatel keerulisemaks, kuna see sõltub uutest investeeringutest.

Analüütiku sõnul on Eesti ja teiste Balti riikide majanduste vahel oluline erinevus. Ta tõi välja, et Eesti valitsus kohandas aastatel 2009-2010 edukalt riigieelarvet, mille tulemusena vähenes eelarvedefitsiit ühe protsendini SKP-st. „Nõnda kaaluvad eelarve konsolideerimise positiivsed mõjud üles avaliku sektori kulukärbete ja maksude kasvustsenaariumi negatiivsed mõjud.“

Klyviene lisas samas, et sisenõudlus taastub Eestis aeglasemalt kui Lätis ja Leedus.

Analüütik juhtis oma kommentaaris tähelepanu ka Eesti liitumisele eurotsooniga. „Euro ei lahenda olemasolevaid struktuurseid probleeme, kuid peaks suurendama usaldust Eesti majanduse vastu.“

Kokkuvõtteks ütles Klyviene, et Danske jääb Eesti väljavaadete osas optimistlikuks ja ootab Eesti selle aasta majanduskasvuks 3,9 protsenti.

„Kuigi olime konsensuse prognoosidest optimistlikumad, siis sellele vaatama ületas neljanda kvartali SKP kasv meie ootusi. Prognoosisime viimase kvartali majanduskasvuks 5,1 protsenti,“ ütles LHV Panga analüütik Nils Vaikla.

„Majanduskasv on saavutanud hetkel kolme ja poole aasta kiireima hoo, mille sarnast kasvutempot näitas Eesti majandus viimati 2007. aastal. Samal ajal on hea tõdeda, et praegune kasv põhineb selgelt jätkusuutlikumatel ja tervematel alustel, kui see oli viimase majandustsükli lõpusirgel,“ lausus ta.

Vaikla hinnangul peegeldab neljanda kvartali SKP kasv ekspordi tähtsust ja positiivset mõju riigi majandusele. „Suurel määral panustasid kasvu Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu tuules hoo sisse saanud töötleva tööstuse ettevõtted, kelle toodangust valdav osa läheb just ekspordiks. Neljandas kvartalis jätkusid varasematel kvartalitel alanud trendid, mis aasta lõpul ainult süvenesid.“

"Tulemus osutus prognoositust tugevamaks," ütles Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri SKP kasvu kommenteerides. "Väliskaubanduse numbrid osutasid sellele, et majandus võis aasta lõpus kasvada enam kui progoositud, kuid tulemus oli ikkagi üllatavalt hea."

Lauri sõnul suurendas eksport töötleva tööstuse ja energeetika tootmismahtusid, lisaks võitsid eksportijate headest tulemustest ka teised harud nagu transport ja äriteenused. Ta lisas, et kaubanduse kasv osutab sellele, et ootuspäraselt on jätkunud eratarbimise kasv ning see on tugevnenud.

Lauri hinnangul on 2010. aasta tulemus kahtlemata hea ning osutab sellele, et ettevõtted on edukalt kohanenud muutunud olukorraga ja oluliselt konkurentsivõimet parandanud. „Ekspordi kasv on hakanud tasapisi toetama ka sisenõudlust, kuid selle paranemine on rohkem tuntav sel aastal.“

Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul panustas neljandas kvartalis sarnaselt eelnevate kvartalitega majanduskasvu oluliselt ekspordi kasv. Ta märkis, et kaubaeksport jooksevhinnas suurenes neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes ligi poole võrra ja ületas kriisieelse tipptaseme. Eksporti soodustas maailmamajanduse elavnemine ja prognoositust kiiremaks osutunud majanduskasv meie peamistes partnerriikides Soomes ja Rootsis.

Luikmeli sõnul annab Eesti kaubaekspordi hoogne kasv tunnistust sellest, et Eesti tootjatel on õnnestunud oma turupositsiooni mitmes kaubagrupis parandada.

BNS