"Kuniks võlakriisile ei ole leitud lahendust, ei näe põhjust, miks peaks olukord ka tööstussektoris paranema," ütles Palm.
Palmi sõnul jätkas Euroopa tööstuse kindlustunne novembris langust, alanedes 46,4 punkti tasemele, indeks on viimased neli kuud püsinud alla 50 punkti taseme, mis eristab kasvu langusest.
"Novembris jätkasid langust nii Saksamaa kui Prantsusmaa tööstuse kindlustunne. Rootsi indeksi alanemine 47,6 punkti tasemele andis väljavaate kohta negatiivse sõnumi, sealhulgas kaks eelmist kuud stabiilsel tasemel püsinud eksporditellimused taaskord nõrgenesid," kommenteeris analüütik.
Palm lisas, et järsku langust tööstustoodangu mahtudes ei ole Euroopas ja Skandinaavias toimunud ning määramatusest tingituna jätkub pigem aeglane jahtumine. "Eesti tööstustoodangu puhul on pilt sarnane, välja arvatud mõned erandid nagu muutlik elektroonikasektor, kus langus on kahe kuu kokkuvõttes olnud suurem, septembris oli kuine langus 50 ja oktoobris kuine kasv 19%."
Analüütiku sõnul on Eesti tööstustoodangu kasvunumbrite aeglustumisel kõige suurem mõju siiski võrdlusbaasil ning energeetika- ja elektroonikasektoril. "Kuiste kasvunumbrite põhjal on märgata aeglustumist ka muudes ekspordiga seotud tööstusharudes nagu metalltoodete tootmine ja elektriseadmete tootmine, kus kuine langus on kestnud kaks viimast kuud."
Ta lisas, et jahtumine puudutab ka Eesti puidusektorit, mis on võrreldes naabritega head aastakasvu näidanud. "Soomes küündis näiteks puidusektori mahtude aastalangus septembris ligi viie protsendini. Eesti puhul aeglustus oktoobris puidutöötlemise ja puidutoodete tootmise haru aastakasv seitsmelt protsendilt kahele protsendile."
Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut ütles, et tööstustoodangu kasvu aeglustumist mõjutab ühelt poolt oluliselt kõrgem võrdlusbaas, kuid teisalt ka ilmastikust tingitult madalam energiatootmine.
"Septembris nähtud elektroonikatööstuse, masinate ja seadmete toodangumahu kasvu aeglustumine tundus olevat ajutise iseloomuga. Juba oktoobris oli märgata aastaste kasvumäärade taastumist," märkis Paabut.
Ta lisas, et samas ei ole kasvumäärad elektroonikasektoris enam võrreldavad aastatagustega, mil kasvumäärad ulatusid pea 300%-ni. "Kuid üle kümne protsendine aastakasv on kõrgete tootmismahtude ja üleilmse määramatuse tingimustes kahtlemata tugev tulemus."
Puidu ja puidutoodete ning mööbli tootmise mahud kasvasid kesisemalt ning siin võib Paabuti sõnul olla peamine põhjus partnerriikide majanduste aeglustumine ning välisnõudluse kesisem kasv. Puidu ja puidutoodete ning mööblitööstuse toodangu peamised sihtriigid on Norra ja Taani.
Elektri- ja soojusenergia tootmist on mõjutanud nii eelnevate aastatega võrreldes tunduvalt soojem ilm kui ka elektritootmise asendamine Põhjamaade odavama hüdroenergiaga, tootmismahud olid eelmise aasta oktoobris toodetust 15 protsenti väiksemad.
Paabuti hinnangul on edaspidi oodata sarnaste tagasihoidlike kasvumäärade jätkumist ja seda eelkõige just kõrge võrdlusbaasi tõttu.
"Oma rolli mängib loomulikult ka kasvav määramatus euroala riikides. Samas eeldame kasvu jätkumist ning seda ootust kinnitavad ka kindlustunde indeksid, mis paranesid novembris võrreldes oktoobriga tänu suurenenud tootmismahtude ootusele lähikuudel. Samuti on kahanevatest uutest tellimustest hoolimata paranenud olemasolevate tellimuste abil tootmisega tagatus ja seda juba mitu kvartalit järjest, ulatudes neljandas kvartalis 3,4 kuuni."
Paabuti sõnul kujuneb Swedbanki hinnangul selle aasta keskmiseks tööstustoodangu mahu kasvuks 20%.
BNS
