Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm ütles septembrikuu tööstustoodangu statistikat kommenteerides, et ootuspäraselt aeglustub toodangu kasv üha enamates tööstusharudes.

"Vaadates, mis toimub väliskeskkonnas, oleme olnud tulevikunäitajate osas ettevaatlikud. Väliskeskkonnaga seotud ohumärgid on meil alates suve lõpust üleval olnud, seega on välisnõudluse jahtumise mõjusid tasapisi oodata ka meie töötleva tööstuse näitajates. Eelmise aasta teise poolaasta kõrge baas avaldab samuti mõju tööstustoodangu harude aastakasvu numbrite jätkuvale aeglustumisele järgmisel poolaastal," rääkis Palm BNS-ile.

Palm märkis, et Eesti töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunde indeksi langus on olnud viimasel neljal kuul tunduvalt väiksem kui euroala ning Skandinaavia ettevõtete puhul, mis on olnud kooskõlas toodangu kiirema kasvuga Eestis. "Samas oktoobrikuus tegid ka Eesti tööstusettevõte kindlustunde indeksid märgatava pöörde nõrgenemise suunas. Eeskätt alanes töötleva tööstuse ettevõtete tootmisväljavaade ning märkimisväärselt kahanes kindlustunne eksporditellimuste osas," lausus ta.

Analüütiku sõnul peegeldavad septembri numbrid tööstustoodangu kasvu aeglustumist ka Eestis, samas mõjutas üldnumbrit suures osas kaks kuud aeglustunud arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Ericssoni mõjul.

"Septembris oli suurematest tööstusharudest kuine langus tunnetatav metalltoodete tootmises ning jätkus kolm kuud kestnud aeglustumine elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustuses," ütles Palm, lisades, et Euroopas aeglustuv puidutöötlemine püsis Eestis viimasel kuul kerges kasvus.

"Kasvumäärade aeglustumist ootasime juba mõned kuud tagasi ning seetõttu ei tule septembrikuine kasvumäära aeglustumine üllatusena," märkis Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut oma kommentaaris. Tema sõnul mõjutab sellist tööstustoodangu kasvumäärade aeglustumist ühelt poolt oluliselt kõrgem võrdlusbaas ja teisalt kasvanud määramatusest tingitud aeglasem nõudluse kasv partnerriikides.

"Kui eelnevatel kuudel panustas töötleva tööstuse toodangumahu kasvu peamiselt elektroonikasektor, siis nüüd on oma osatähtsust kasvatanud nii puidutöötlemine, toiduainete kui ka metallitoodete tootmine, mis näitavad peale mõningast suvisesest puhkuseperioodist tingitud tagasilangust taas kasvunumbreid ka eelmise kuuga võrreldes," lausus ta.

Analüütik tõi välja, et tööstusettevõtted müüsid sarnaselt eelnevate kuudega suurema osa oma toodangust Eestist väljapoole – ligikaudu 70 protsenti kogutoodangust müüdi välisturule.

Paabuti sõnul kasvab selle aasta tööstustoodangu maht Swedbanki hinnangul mullusega võrreldes pisut enam kui 20 protsenti ning lisaks elektroonikasektorile panustavad märkimisväärselt ka teised sektorid nagu puidutoodete töötlemine, toidu- ja metallitoodete ning kemikaalide tootmine.

Toodangumahtude umbes 20-protsendise kasvu peamiseks eelduseks on kasvumäärade aeglustumine aasta teisel poolel, mis ongi juba aset leidmas, märkis analüütik.

"Positiivseks riskiks on Eesti tööstuse seotus Põhjamaadega, kus majanduskasvude aeglustumine ei pruugi olla sama tugev, kui osades euroala riikides, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa," rääkis Paabut. "Lisaks võib arvata, et lepingud on pikemaajalised, mistõttu ei pruugi maailmamajanduse aeglustumine sel aastal veel Eesti töötleva tööstuse toodangumahule mõju avaldada. Samas esineb risk, et tööstustoodangumahud aeglustuvad oodatust oluliselt kiiremini, see tähendab, et üldine määramatus ja seda eelkõige euroala riikides mõjutab ka kohalikke tootjaid-tarbijaid nõnda, et Eesti toodete välisnõudlus märkimisväärselt kahaneb."

Analüütik märkis, et pank peab seda üpris vähetõenäoliseks, sest ka teiste riikide tootjad-tarbijad on muutumas üha hinnatundlikumaks ning see annab Eesti toodetele märkimisväärse konkurentsieelise, kuna Eesti tootjad on viimastel aastatel oluliselt oma tootmist efektiivistanud ning kulusid kärpinud.

"Teisalt ei saa aga eeldada, et sarnane majanduste seiskumine, mida võis täheldada peale Lehman Brothersi pankrotti, Eesti puutumata jätaks," lisas ta.

2012. aastal on Paabuti sõnul aga oodata märkimisväärset kasvumäärade aeglustumist, kuna võrdlusbaas on oluliselt kõrgem. "Ehk siis sellised kahekohalised kasvumäärad pikemal perioodil ei ole võimalikud ning seetõttu on kõrgete tootmismahtude kiire kasv järgmisel aastal väga ebatõenäoline."

Statistikaameti teatel tootsid tööstusettevõtted tänavu septembris kuus protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Kõige rohkem mõjutas toodangu kasvu aeglustumist elektroonikaseadmete tootmine.

Kui aasta alguses suurenes tööstusettevõtete toodang 30 protsendi piires, siis alates maist kasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga veidi aeglustus ja püsis 20 protsendi piires. Aeglustumise peamiseks põhjuseks oli pikkamööda parenev võrdlusbaas. Septembris aeglustus aga järsult elektroonikaseadmete tootmise kasv, mis mõjutas kogu tööstusettevõtete toodangu näitajat.

Töötleva tööstuse toodang suurenes selle aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes seitse protsenti. Enim mõjutas toodangu kasvu eksport, välisturule müüdi ligi 70 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust.

BNS