Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ütles, et jaekaubanduse kasv oli üsnagi ootuspärane. "Sama lugu, mis septembris, pisut on tõusunud. Toidukaupu proovivad inimesed vähem osta, ilmselt tehakse need ostud otse turult või tootjatelt. Võimalik, et kallimad kaubad jäetakse ostmata," rääkis Lauri.

"Mis teha, hinnad tõusevad, inimesed püüavad kokku hoida," lisas ta ja märkis, et vaadates inimeste ootusi usaldusindeksite liikumiste järgi, siis häirib hinnatõus inimesi päris kõvasti. "Natuke ollakse läinud pessimistlikumaks kasvuväljavaadete osas," ütles Lauri. Tema hinnangul võib see olla ajutine ja seotud juhuslike asjaoludega. "Euroopas on räägitud suurtest probleemidest, kardetakse, et need tulevad meile üle."

Tarbimise väike kasv on Lauri hinnangul seotud sellega, et töökohta omavad inimesed näevad, et tööd jätkub ja töökoha püsimises ollakse kindlad. "Selle tõttu ollakse valmis natuke kulutama. Paar aastat hoiti nii kõvasti kokku, et isegi riideid ei ostetud. Nii see käib, et riietest hakkab pihta, küll tasapidi liigutakse kallimate kaupade poole."

Detsembri hooajalise suurema kulutamise kohta märkis Lauri, et "meeleolud ei ole nii masendavad kui veel aasta tagasi, see võib müüki tõsta."

LHV analüütiku Nils Vaikla sõnul on positiivne, et oktoobris siseturule müüdud tööstustoodang ületas eelmise aasta sama kuu mahtu 13 protsendi võrra, mis on märk sisenõudluse taastumisest. "Ka jaemüügi väike kasv annab signaali, et eratarbimine on pead tõstmas. Peamiseks riskifaktoriks on jaemüügi puhul hindade tõus, mis pärsib tarbimise suuremat kasvu," rääkis Vaikla BNS-ile.

Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember ütles, et mitmed tootmismahtusid puudutavad majandusnäitajad on pöördunud tõusule ning ka tööjõuturul on olukord aasta algusega võrreldes oluliselt paranenud.

"Lisaks on oodata palkade kasvust tingitud positiivse mõju suurenemist sisekaubandusele. Kuigi eestlaste säästud ei ole kriisi ajal vähenenud ning Eesti residentidest eraisikutel on endiselt kontodel ligi 63 miljardit krooni, oleks kasvu kiirenemiseks vaja ka laenuraha osakaalu suurenemist," rääkis Lember.

Ta lisas, et inimesed eelistavad praegu tarbimisel laenuraha pigem vältida ning eraisikute laenujäägid on kuust kuusse vähenenud. "Tarbimislaenude jääk on Eesti Panga andmetel kahanenud viimase kuue kuuga enam kui 0,5 miljardi krooni võrra. Majanduskriis on teinud tarbijad ettevaatlikuks ning pigem hoitakse end tarbimisel tagasi ja kindlustatakse tulevikku."

Lember rääkis, et endiselt ei ole müügimahtude tõus kiirenenud toidukaupade osas, kus on viimastel kuudel olnud keskmisest mõnevõrra kiirem hinnatõus. "Samas ettevõtete müügitulu kasvas selles segmendis nii aastases kui ka kuises võrdluses veidi enam kui viie protsendi võrra. Sellegipoolest on mitmed toidukaupluste ketid hakanud jälle laienemisplaane tegema, mis näitab, et oodatakse kasvu taastumist."

Lember märkis, et viimastel kuudel kiirelt kasvanud sõidukikaubanduses aeglustus kasvutempo oktoobris nelja protsendini. Stabiilselt püsib aasta varasemast madalamal mootorikütuse müük, mis langes püsivhindades viis protsenti. Kuna mootorikütuse hinnad on aastases võrdluses tõusnud, suurenes ettevõtete müügitulu siiski veidi enam kui üheksa protsenti.

Lemberi hinnangul järgnevatel kuudel olulist kasvu kiirenemist müügimahtudes oodata ei ole. "Palju sõltub inimeste kindlustunde suurenemisest majanduskasvu taastumisse ning tööturu olukorra paranemisest, mis aitaks ka julgemalt vastu võtta otsuseid püsikaupade soetamiseks."

Nordea analüütik Tõnu Palmi sõnul kinnitavad viimase kahe kuu jaemüügi numbrid, et sisenõudlus jätkab aeglast taastumist. "Sama trend lähikuudel töenäoliselt jätkub, mis on kooskõlas kõrge tööpuuduse, tagasihoidliku sissetulekute kasvu ja madala laenunõudlusega," ütles Palm BNS-ile.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades ühe protsendi võrra, teatas statistikaamet. Jaemüük kasvas veidi teist kuud järjest. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes ligi kaks ja pool aastat kestnud jaemüügi langus jaekaubandusettevõtetes pöördus tänavu septembris üheprotsendilisele tõusule.

Oktoobris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,8 miljardit krooni. Kaupade jaemüügi kasvu mõjutasid tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük kasvas 2009. aasta oktoobriga võrreldes kuus protsenti.

BNS