Ansip kinnitas, et Eesti liigub kindalt eurotsooniga liitumise suunas 2011. aasta 1. jaanuarist ning valitsusel on olemas kindel plaan, kuidas see eesmärk saavutada.
"Et me ei liituks euroga, peaks juhtuma midagi hirmsat," märkis peaminister.
Ansipi sõnul näeb plaan ette peamiselt riigi tulude suurendamist, kuid lisaks tuleb minna ka valitsussektori kulude kallale. Eelkõige pidas peaminister silmas palgakulude vähendamist. Seda, kas kärbete tegemiseks tuleb teha ka kolmas lisaeelarve, peaministri sõnul veel otsustatud pole.
Tulusid on valitsusel plaanis suurendada laekumata trahvide ja riigiettevõtete dividendide arvelt. "Praegu on laekumata 1,2 miljardit krooni trahve. Roolijoodikutele on esitatud nõuded, kuid need on maksmata," rääkis Ansip. Ta lisas, et ettevõtetest dividende on plaanis välja võtta nii palju kui võimalik.
Peaminister rääkis, et suur osa tulude suurendamisel on ka eurotoetustel, mille kasutamist saaks kindlasti suurendada.
Uue teemana märkis Ansip tulude suurendamisel saastekvootide müügist teenitava tulu, kuid lisas, et tänavu saastekvoote plaanis müüa veel pole. "Läti on teeninud saastekvootide müügist kolm miljardit krooni, Eestil oleks võimalik teenida 6,7 miljardit krooni," märkis ta.
Ansip lükkas tagasi igasuguse arutelu pensionide vähendamise osas. "Mina ei taha kuuluda valitsusse, mis alandab pensione," kuulutas Ansip.
Samuti puudub peaministri sõnul Reformierakonnal igasugune plaan teha riigikogule ettepanek vanemahüvitise piiri muutmiseks. "See 20 miljonit kuni 25 miljonit krooni, mis vanemahüvitise piiri tõusuga kuludena lisandub, ei ole võrreldav 1,2 miljardi krooniga, mis laekumata trahvidest saamata on jäänud," selgitas ta.
Ansipi sõnul annab Euroopa Keskpank hinnangu Eesti riigi valmisolekust liituda euroga 2010. aasta aprillis.
Peaminister rääkis veel, et riik on võimeline euroga liituma, mida näitab tema sõnul ka asjaolu, et Eesti eelarve defitsiit on püsinud miinus kolme protsendi piires, kui enamikes Euroopa riikides on eelarve defitsiit suurem.
