“Kuigi täna suudab Eesti tagada 100-protsendiliselt oma elektrivajaduse ise, on meile oluline mitmekesistada elektritootmise allikaid ning üheks variandiks on Eesti osalus Leetu kavandatavas tuumajaamas. Selle projekti elluviimine Leedu, Läti, Eesti ning Poola ühistööna muudaks piirkonna elektriturgu senisest palju ühtlasemaks ning seoks riike veelgi,” ütles Ansip valitsuse pressiesindaja teatel. Ansip kinnitas pühapäeval Varssavis kohtunud kohtumisel, kus lisaks Eesti peaministrile osalesid Läti peaminister Valdis Dombrovskis, Leedu valitsusjuht Andrius Kubilius ja Poola peaminister Donald Tusk, et Eesti on jätkuvalt väga huvitatud Leedu tuumajaama projektis osalemisest.

Valitsusjuhid arutasid kohtumisel piirkonna energeetikaküsimusi ning vahetasid seisukohti eelseisva Euroopa Liidu tippkohtumise osas.

Leedu peaminister andis ülevaate Visaginase plaanitava uue tuumajaama projekti hetkeseisust. Kubiliuse kinnitusel alustatab Leedu pärast strateegilise partneri kaasamiseks korraldatud riigihanke luhtumist otsekõnelusi võimalike uute tuumikinvestoritega.

Ansipi sõnul on kõigile Läänemere äärsetele riikidele heaks sõnumiks piirkonna energiajulgeoleku kindlustamisel edasiminek Leedu-Poola 1000 megavatise elektriühenduse rajamisel.
“Koos Eesti ja Soome vaheliste Estlink kaabitega aitavad lõunapoolsed kaabliühendused meil liituda Euroopa võrkudega ning vähendada Balti riikide energeetilist isoleeritust,” ütles ta.

Ka käsitleti kohtumisel veel 2014. aastaks Poolasse Swinoujsciesse rajatava veeldatud maagaasi terminaliga seonduvat ning Eesti, Läti, Leedu ja Soome võimalusi rajada ka ühte neist riikidest piirkonda maagaasiga varustav terminal.

Kohtumisel teavitasid riigid teineteist oma huvidest ja seisukohtadest detsembri keskel toimuva Euroopa Liidu tippkohtumise eel. Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi osas olid kõik valitsusjuhid ühel meelel, et ühtekuuluvuspoliika eelarve maht peaks jääma senisele tasemele.

Samuti rõhutasid peaministrid Balti riikide ja Poola ühist seisukohta, mille järgi tuleb Euroopa Liidu põllumajandustoetused muuta sarnaseks kõigile liikmesriikidele ning kaotada senised erisused liidu vanemate ja uuemate riikide vahel.

Käesoleva aasta lõpuks oli Leedul plaanis valida tuumajaama rajamiseks strateegiline partner, kuid riigihanke võitnud Lõuna-Korea firma teatas ootamatult, et loobub projektis osalemast. Kuigi jaama rajamine on algselt kavandatud ajaraamist maha jäänud, on Leedu võtnud vastu rea tuumajulgeolekut ja jäätmekäitlust käsitlevaid seadusi, millega on kõrvaldatud õiguslikud takistused elektrijaama ehitamiseks.

BNS