2018. aasta aprillis eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 171 miljonit eurot, mida on pisut vähem kui 2017. aasta aprilli 185 miljonit eurot, teatas statistikaamet.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta aprillis 16 protsendiga Eesti koguekspordist Soome, 12 protsendiga Rootsi ja 10 protsendiga Läti. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning mitmesugused tööstustooted nagu kokkupandavad puitmajad ja mööbel ning Lätti mineraalseid tooteid nagu mootorikütus ja elektrienergia ning transpordivahendeid ehk sõiduautosid.

Eksport suurenes enim ehk 34 miljoni euroga Soome, 33 miljoni euroga Lätti ja 19 miljoni euroga Ameerika Ühendriikidesse. Soome kasvas enim elektriseadmete ning puidu ja puittoodete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport 16 miljoni euroga Rootsi.

Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem elektriseadmeid 15 protsendiga kogu kaupade ekspordist. Mineraalsed tooted moodustasid 13 protsenti ning puit ja puittooted 11 protsenti koguekspordist. Enim kasvas 50 miljoni euroga mineraalsete toodete, 25 miljoni euroga mehaaniliste masinate ja 21 miljoni euroga transpordivahendite väljavedu. Mineraalsete toodete väljaveo kasvu mõjutas enim ekspordi koguse suurenemine, mootorkütuse puhul 51 protsenti ja elektrienergia puhul 31 protsenti, võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta aprillis 70 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 14 protsenti ja re-eksport 23 protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning mehaaniliste masinate kaubagrupis. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim, ehk üle 90 protsendi, ekspordis Hollandisse, Taani, Rootsi ja Norra.

2018. aasta aprillis imporditi kõige enam kaupu 14 protsendiga koguimpordist Soomest, 11 protsendiga Saksamaalt ja 10 protsendiga Rootsist. Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Kõige rohkem suurenes import 42 miljoni euroga Soomest, 33 miljoni euroga Valgevenest ja 26 miljoni euroga Rootsist. Soomest ja Valgevenest imporditi rohkem mineraalseid tooteid nagu mootorikütus ja kütuselisandid ning Rootsist elektriseadmeid. Sissevedu vähenes enim 25 miljoni euroga Poolast ja 21 miljoni euroga Türgist, kust toodi vähem transpordivahendeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim 15 protsendiga Eesti koguimpordist elektriseadmeid, mineraalseid tooteid 13 protsendiga ning mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid kumbagi 11 protsendiga kogu impordist. Enim suurenes 67 miljoni euroga mineraalsete toodete, 30 miljoni euroga mehaaniliste masinate ja 21 milkjoni euroga elektriseadmete sissevedu. Mineraalsete toodete sisseveo kasvu mõjutas imporditavate koguste suurenemine – ligi neli korda kasvas kütuselisandite ja 31 protsenti mootorikütuste sissevedu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Aprillis vähenes enim 48 miljoni euroga transpordivahendite import.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aasta aprillis võrreldes 2017. aasta sama kuuga 16 protsenti ja impordi mahuindeks 12 protsenti.