Häda on selles, et tegelikult delegeerivad enamik mudeleid endiselt ülesandeid, mitte vastutust (ehkki lubavad teha just viimast). Vastutus on midagi, mida ei saa peale panna (täpsemalt – saab, aga see ei tähenda, et inimene päriselt vastutab). Ja ta tekib ühel moel – kui inimesel on valik. Milline on aga inimese valik tegelikult, kui juht on mõelnud tema jaoks välja töö, ülesande ning sageli ka lahenduse? Valikut tegelikult ei ole. Nagu ka vastutust.
Siin on üks mõte, kuidas delegeerida päriselt vastutust (pärineb algselt maailma ühelt tuntuimalt coach´lt Marshall Goldsmith´ilt) – ära delegeeri rohkem, delegeeri tõhusamalt. Kuidas siis?
- Lase inimestel panna kirja oma vastutusvaldkonnad
- Lepi inimesega kokku kohtumine ja vaadake valdkonnad üle
- Küsi inimeselt: “Millistes kohtades, teemades sa tunned, et ma võiksin rohkem lahti lasta? Millistes kohtades, teemades sa tunned, et võiksin rohkem sekkuda ja aidata sul paremini tööd teha?” Nii leiad konkreetsed valdkonnad, kus saad rohkem vastutust delegeerida ja inimene on ise valmis seda vasutust ka võtma. Ja leiad ka valdkonnad, kus inimene soovib, et sa rohkem sekkuksid, aitaksid.
- Küsi inimeselt veel: “Oled sa näinud mind tegelemas asjadega, mida minu tasemel juhid reeglina ei peaks tegema? Millistes valdkondades saaksin aidata inimestel kasvada, vabastades nii ka enda jaoks aega pikemaajaliste teemadega tegelemiseks?”
On peaaegu kindel, et saad oma inimestelt mitu head ettepanekut, mida nad võiksid sinu asemel teha. Mõistagi pead inimestega konkreetselt kokku leppima ja aitama vajadusel ka läbi mõelda, kuidas nad parimal moel sinu delegeeritud tööd teha saaksid. Ent peamine on toimunud – vastutus on delegeeritud ning oled saavutanud kaks kärbest ühe hoobiga: vabastanud endale väärtuslikku aega ja aidanud oma inimestel areneda, kasvada.
Raimo Ülavere,
coach,
mindsweeper.ee
