Komisjon toob teisipäeval vastu võetud esimeses iga-aastases häiremehhanismi aruandes välja 12 Euroopa liikmesriiki, kus võib esineda kahjulikku makromajanduslikku tasakaalustamatust, näiteks konkurentsivõime vähenemist, suurt võlakoormust või kinnisvaramulle.
Komisjoni teatel Eesti nende 12 riigi hulka ei kuulu.
BNS-i teatel on Eestil viimase kümnendi jooksul olnud püsivalt jooksevkonto puudujääk kuni märkimisväärse korrektsioonini kriisi ajal, märgib komisjon. Samal ajal on Eesti kasvatanud ekspordi turuosi hoolimata hindade konkurentsivõime vähenemisest. Viimastel aastatel on palgad ja kulud uue keskkonnaga kohandunud.
Samuti on Eesti negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon süvenenud ning see on ka praegu suurem kui 35% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida komisjon peab usaldusväärseks indikatiivseks tasemeks.
Komisjon märgib, et Eesti negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon peegeldab suurel määral otseseid välisinvesteeringuid ja näitab seega, et netovälisvõlg on märkimisväärselt väiksem.
Eesti erasektori võlakoormus on samuti ülalpool komisjoni ohutuks peetud indikatiivset taset, kuigi selle vähendamise protsess on tugev. Komisjoni hinnangul koosmõjus kiire SKP kasvuga erasektori võla suhtarv langeb. Tööpuuduse määr on kõrge, kuid see langeb kiiresti, peegeldades tööturu suurt paindlikkust.
Kümnest makromajanduslikust näitajast koosneva tulemustabeli alusel on häiremehhanismi aruandes kindlaks tehtud need liikmesriigid, kelle makromajanduslikku olukorda on vaja põhjalikumalt analüüsida. Nendeks on Belgia, Bulgaaria, Küpros, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Suurbritannia.
Häiremehhanismi aruandes ei hinnata riike, kes saavad või on hiljuti saanud toetust finantsabi programmist, sest nende suhtes juba kohaldatakse tugevdatud majandusjärelevalvet. Nende riikide hulka kuuluvad Kreeka, Iirimaa, Portugal ja Rumeenia.
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on osa majanduse juhtimist käsitlevast niinimetatud kuuikpaketist, mis jõustus möödunud aasta 13. detsembril, eesmärgiga tugevdada järelevalvet eelarve üle ja makromajanduslikku järelevalvet Euroopa Liidus (EL) ja euroalal.
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetav osa annab komisjonile ja EL-i nõukogule võimaluse võtta vastu soovitusi varajases staadiumis, enne kui ebasoodne olukord edasi areneb. Tõsisematel juhtudel võib sellele järgneda ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus, mille raames tuleb asjaomasel liikmesriigil esitada tegevuskava tasakaalustamatuse korrigeerimiseks.
Nende riikide suhtes kohaldatakse ka tugevdatud järelevalvet. Vajaduse korral saab euroala liikmesriikide suhtes kohaldada rahalisi karistusi.
