"Veoturul tehakse tasulist veoteenust ka 3,5-tonniste veokitega. Kui nüüd üle 12-tonniste puhul uue maksu tõttu veohind tõuseb, hakkab enamik kasutama neid veokeid, mis on alla 12 tonni, et maksudest pääseda," ütles liidu direktor Villem Tori lehele. Maks soodustaks tema hinnangul väiksemate veokite kasutamist ja vähendaks suuremate veokite töömahtu, mis looks ebavõrdse olukorra.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lähtub küsimuses Euroopa Liidu direktiivist, mille kohaselt ei saa maksu kehtestada alla 12-tonnise täismassiga veokitele. "Nende puhul on väiksem risk, et tekivad negatiivsed mõjud elanike toimetulekule maapiirkondades ning regionaalarengule tervikuna," ütles ministeeriumi teedetalituse juhataja Lauri Künnapuu.
Tori hinnangul on praegu Eesti veokid ebavõrdses olukorras, kuna Eestis ja Soomes ei ole ainsate EL-i riikidena teemaksu ja seetõttu peavad näiteks Eesti veokid Lätti sõites teemaksu tasuma, kuid Lätist Eestisse sõitvad veokid mitte. "See on ebavõrdne konkurents, võiks isegi öelda, et nad natuke häirivad siinset veoturgu," ütles Tori.
Kui riik plaanib hakata maksu tasumist kontrollima pisteliselt, siis liidu hinnangul peaks maksu tasumist kontrollima reaalajas, sest ainult pistelise kontrolli puhul võidakse maks jätta tasumata. "Kasutusele tuleks võtta elektroonilised jälgimissüsteemid," sõnas Tori.
Ministeerium plaanib 2018. aastast hakata koguma üle 12-tonnistelt veoautodelt ajapõhist teekasutustasu. Päevaseks teekasutustasu määraks on kavandatud 10–12 eurot ja aastamaksuks 700–1300 eurot. Seni on Eestis rakendatud veokite aastamaksu ning teekasutustasu ei ole kehtestatud.
Teekasutustasude määrad kavandatakse ühetaoliseks kõigile veokitele sõltumata nende asukohariigist. Teekasutustasude määrad sõltuvad veokite mootori emissiooniklassist ja telgede arvust.
Tasumine toimub eelkõige internetis, aga ka müügipunktides sularaha või pangamakse kaudu. Automaatkontrollpunkte nende kõrge maksumuse tõttu ei kavandata, kontrolli maksu tasumise üle hakkaksid teostama patrullid ja EL-i piiripunktid.