Balsnack kaotas mullu käibekasvust hoolimata kasumit
Kogu müügitulust moodustas omatoodangu müük Eestis 54 protsenti, eksport Euroopa Liidu riikidesse 21,8 protsenti ja eksport väljaspoole Euroopa Liitu 24,2 protsenti, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.
"Nii nagu 2021. aastal, siis ka 2022. aastal jätkus toorainete hinnatõus, mis mõjutas oluliselt meie kasuminumbrit. Eelmisel aastal alustasime oma toodete hinnatõusu läbiviimist Eesti kaubanduskettides, kuid protsess on väga aeganõudev. Aasta lõpuks ei olnud kõik kaubandusketid hinnatõusu aktsepteerinud. Hinnatõusude läbiviimised jätkuvad 2023 aastal," selgitas juhtkond aruandes.
Juhtkond märkis, et COVID-19 pandeemia taandudes taastusid rahvusvahelised messid, mis on ettevõttele põhilisteks kohtadeks uute ekspordiklientide leidmiseks. Tooraine hinnatõusust tulenevalt kaotas Balsnack olulise kliendi plaksumaisi müügis, ent stabiilselt jätkus kartulivahvli müük, mille suurimad turud on Jaapan, Taiwan, Saudi-Araabia ja Ukraina.
Ettevõtte töötajate keskmise arv, taandatuna täistööajale, kasvas mullu kuue võrra 64-ni, samas kui tööjõukulud kasvasid ligi 1,6 miljonilt eurolt üle 1,8 miljoni euroni.
Balsnack tegeles eelmisel aastal kartuli-, leiva- ja maisikrõpsude tootmine ning turustamine; erinevatest täisteravilja jahudest hommikueinete tootmine, pakendamine ja turustamine; talilindude lisasöödaks toidusegude ja teravilja-rasvapallide tootmine; ning toiduainete pakkimine pakketeenusena.
Ettevõtte aktsionärid on Elmar Rusing ja Ene Poll.