16.02.2018 Reede
Balti liidrid leppisid kokku EL-i eelarve neljas ühises prioriteedis
Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve peab tagama paremad ühendused, piirkondade ühtlasema arengu ja heaolu, õiglasemad otsetoetused põllumeestele ning rahastuse rände ja julgeolekuküsimustega tegelemiseks, teatasid Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu president Dalia Grybauskaitė neljapäeval avaldatud ühispöördumises oma EL-i kolleegidele.
Ratas, Kučinskis ja Grybauskaitė soovivad Euroopa Liidu transpordi- ja energiavõrkude, digitaalse taristu ja teenuste arendamise jätkumist ning EL-i piirkondade ühendamist. Balti riikide liidrid tõid EL-ile strateegiliselt oluliste projektidena välja Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrkude ühendamise Euroopa energiaturuga ning Rail Balticu, mis ühendab kolm riiki ülejäänud Euroopaga, teatas valitsuse pressiesindaja.
Balti riigi- ja valitsusjuhtide hinnangul peavad EL-i vähem arenenud piirkonnad jätkuvalt saama tuge ühtekuuluvusfondidest ning toetused jõukuse suurenedes vähenema järk-järgult. Põllumeestele tuleb luua ühetaolised ja õiglased konkurentsitingimused kogu siseturul ehk viia lõpule ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ühtlustamine, kirjutavad Ratas, Kučinskis ja Grybauskaitė.
Eesti, Läti ja Leedu liidrid toovad välja EL-i uued ühised tegevusvaldkonnad, mis vajavad rahastust järgmisest eelarvest: ränne, sise- ja välisturvalisus, EL-i välispiiride kaitse, võitlus terrorismiga ja (küber)julgeoleku tugevdamine ning kaitsekoostöö. Samuti vajab riigi- ja valitsusjuhtide hinnangul eraldi rahastust EL-i naabruspoliitika.
"Me usume tugevasse ja stabiilsesse Euroopasse. Vähem Euroopat ei ole meie valik," kirjutasid Ratas, Kučinskis ja Grybauskaitė. "Me ei tohiks meie ühise tuleviku arvelt kokku hoida. Seetõttu ei toeta me teaduse, innovatsiooni ja noorte tegevuste rahastamise kärpeid ning ühekuuluvust ja põllumajandust tuleb piisavalt rahastada ka järgmisest eelarvest. Lisaks, meie tulevik on digitaalne ning sellega tuleb arvestada ka kõigis eelarves kajastuvates poliitikates," teatasid riigi- ja valitsusjuhid.
Liidrite sõnul on Balti riigid veendunud, et ühiste ja uute eesmärkide saavutamiseks peavad liidu ressursid küündima üle ühe protsendi EL-i 27 liikmesriigi rahvamajanduse kogutulust. See tähendab, et Eesti, Läti ja Leedu soovivad arutada EL-i ametikaaslastega, kuidas säilitada praeguse pikaajalise eelarve taset ka pärast Brexitit ning on valmis suurendama oma panust Euroopa Liidu eelarvesse.
EL-i liidrid alustavad järgmise eelarveperioodi arutelusid 23. veebruaril Brüsselis. Kohtumise eesmärgiks on saada ülevaade EL-i 27 liikmesriigi hoiakutest järgmise pikaajalise eelarve suuruse ja läbirääkimiste ajaraami osas.
Euroopa Komisjon esitab Euroopa Liidu uue eelarve kava, mis hakkab kehtima 2021. aastal, tänavu maikuus.
