Kirkilase sõnul on tehtud vastav uuring, kuid selle kohaselt on summa tunduvalt väiksem ehk umbes miljard eurot. "Ma ei välista, et Euroopa Liit püüab meid veenda Vene elektrisüsteemist lahkumise kompenseerimises," lisas ta.
Balti riikide, Valgevene ja Venemaa vahel kehtib niinimetatud BRELL-i energiaringi kokkulepe. Seal on kirjas, et kui mõni osaline loobub osavõtust, siis peab ta teistele kompenseerima võimaliku kahju. See tähendab, et Venemaa ja Valgevene võivad nõuda kompensatsiooni, kui neil tuleb Balti riikide lahkumise puhul ehitada täiendavaid ülekandeliine.
Eesti võrguhalduri Elering hinnangul ei pea kehtivate lepingute alusel Balti riigid Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimisel Venemaale või Valgevenele kompensatsioone maksma.
"Täna kehtivatest lepingutest ühendenergiasüsteemis ei tulene mingisugust kompenseerimise kohustust, on kohustus informeerida, ja seda me ka kindlasti aegsasti teeme, et venelased saaksid oma võrgu opereerimise valmistada Balti riikide desünkroniseerimiseks ette," ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster BNS-ile.
"Balti riikide elektrisüsteemide desünkroniseerimise Venemaa ühendelektrisüsteemist on meie strateegiline eesmärk. Täna oleme ette valmistamas uuringut, mis käsitleks täpselt erinevaid tehnilise lahendusi nii Balti riikide desünkronseerimiseks kui siinse elektrivõrgu talitluseks tulevikus eraldatuna Venemaa süsteemist. Antud uuringu alusel peame jõudma kokkuleppele esmalt Euroopa Liidu sees, mis ja kuidas Balti elektrisüsteemi talitlus tulevikus välja nägema hakkab. Peale seda saame hakata rääkima Venemaa ja Valgevenega," lisas ta.
Euroopa mandriosa võrkude sünkroniseerimine on prioriteetne eesmärk, otsustasid Euroopa Liidu riigijuhid eelmise aasta oktoobris Euroopa ülemkogul. Ida-Euroopas taotlevad seda Balti riigid, mis on praegu sünkroniseeritud Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemiga. Pärast 2020. aastat jääb prioriteetseks eesmärgiks liikmesriikide ning Euroopa gaasi- ja elektrivõrkude ebapiisavate energiaühenduste vältimine ning Euroopa mandriosa võrkudes liikmesriikide sünkroonse osalemise tagamine, nagu on ette nähtud Euroopa energiajulgeoleku strateegias, otsustasid riigijuhid ülemkogul.
