Barroso sõnul on EL-i riigid andnud pärast 2008. aasta finantskriisi
kolme aasta jooksul finantsektorile abi ja garantiisid 4,6 triljoni euro
väärtuses.
"Nüüd on aeg, et ka finantssektor annaks ühiskonnale oma panuse," selgitas ta.
Finantstehingute maksu vastu on olnud USA ja mõned EL-i liikmesriigid
nagu Suurbritannia, mis kardab kaotada oma positsiooni maailma ühe
juhtiva finantskeskusena.
Maksuidee sai uut hoogu, kui Saksamaa kantsler Angela Merkel ja
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy sellele eelmisel kuul oma
heakskiidu andsid.
Kui uus maks näiterks 2014. aastal kehtima hakkaks, tooks see aastas tulu 30–50 miljardit eurot.
BNS