"Kuivõrd aastast 2005 rakendatud biokütuse aktsiisivabastuse meede
osutus väga ebaefektiivseks biokütuse kasutuselevõtu eesmärkide
saavutamisel, siis ei olnud aktsiisivabastuse pikendamine ja uue
riigiabi loa taotlemine põhjendatud," selgitas rahandusministeeriumi
tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees.
Biokütuse käitlejate arv on Lelumehe sõnul olnud kõikidel aastatel alla kümne.
Seega alates selle aasta 27. juulist jõustusid alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega enamus
mootorikütuse ja/või kütteainena kasutatavatest biokütustest
maksustatakse kütuseaktsiisiga ning ühtlasi kaotasid kehtivuse maksu- ja
tolliameti väljastatud biokütuse load.
Eelmise aasta lõpust kuni 27. juulini kehtis aktsiisivabastus ainult säästlikkuse kriteeriumidele vastavale biokütusele.
Ühtlasi selgitas Lelumees, et kütuseaktsiisiga maksustatakse nii
sajaprotsendilise kontsentratsiooniga biokütus ehk puhas biokütus, mida
ei ole segatud muu kütusega kui ka segukomponendina kasutatav biokütus,
mis on segatud muu kütusega.
Aktsiisi deklareerimise ja tasumise põhimõtted on Lelumehe sõnul
biokütuste puhul samad seni aktsiisiga maksustatud mootorikütuste ja
kütteainetega, mis tähendab, et üldreeglina esitatakse energiatoote
aktsiisideklaratsioon ja aktsiis tasutakse hiljemalt maksukohustuse
tekkimise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 15. päevaks.
Selle aasta statistika biokütuse pealt kogutud aktsiisi kohta pannakse kokku sügisel.
BNS