"Bitcoini teadaolevalt ükski riik seadusliku maksevahendina ei tunnusta. Loomulikult võib teatud ring inimesi ja ärisid kokku leppida bitcoini kasutamises, kuid see ei too kaasa üldist kohustust vaadeldavas jurisdiktsioonis bitcoini võla tasumise vahendina kasutada, kuna sellise kohustuse saab kehtestada üksnes riik. Eurotsooni kuuluvad riigid on selle õiguse delegeerinud," ütles Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler BNS-ile.
"Seega on raha seadusega loodud instrument, millele annab üldkohustusliku maksevahendi staatuse samuti seadus ja mida kasutatakse õigussuhetes. Bitcoin võib olla kunstiteos, tooraine, püramiidskeem, väärtpaber või misiganes, kuid praegu teadaolevalt ei ole tegemist rahaga," lisas ta.
Virtuaalraha valdkond on reguleerimata ala, finantsinspektsioon ei teosta järelevalvet virtuaalraha skeemide üle ega väljasta siin tegevuslubasid, ütles Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.
"Finantsinspektsioon ei pea võimalikuks anda siduvaid hinnanguid tegevuste osas, mille puhul pole võimalik kindlaks teha teenuste täpset olemust, ulatust, pooltevahelisi õiguslikke suhteid ega rahaliste vahendite liikumise korda. Bitcoinide laiaulatuslikum aktsepteerimine võib aga tulevikus kaasa tuua muudatusi tema õiguslikus seisus, mistõttu pole välistatud, et nende ost, müük ja vahendamine võib tulevikus kuuluda finantsinspektsiooni poolt järelevalvatavate tegevuste hulka," sõnas Aleksius.
