Reaalne elu on aga midagi muud, sest tegelikult on väikeinvestorite võimalused ettevõtete tegevusele mõju avaldada imeväikesed.

Aktsionäride struktuuri järgi võib börsiettevõtted jagada kaheks: tuumik- ehk suuromanikega ja tuumikomaniketa ettevõteteks.

Tuumikomanikega ettevõtetes juhitakse firmat nii, nagu suuromanik soovib. Tema nimetab ettevõtte nõukogu liikmed ning temast sõltub, kui palju ta nõukogu liikmetega arvestab (õigemini sõltub sellest, kas nõukogu liikmeteks paneb ta iseseisvalt mõtlevad isikud või lihtsalt noogutajad).

Tuumikinvestoritega on kõik Tallinna börsi ettevõtted. Paradoksaalsel kombel võib mingil määral lugeda ainsaks erandiks Arco Vara, kus kolme suuromaniku – Toomas Tooli, Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingase – omandused on olnud suhteliselt tasakaalus, tänu millele said nõukogu liikmeteks ettevõtte suuruselt neljas aktsionär Arvo Nõges ning LHV pensionifondide esindaja Rain Lõhmus, kelle sõna peaks olema üsna kaalukas.

Tuumikomanike suur mõju pole mitte ainult meie ja teiste endiste idabloki riikide börside probleem. Ka paljudel USA ja eriti Lääne-Euroopa börsiettevõtetel on firmasid kontrollivad tuumikomanikud. Väga paljudel Euroopa ettevõtetel on tuumikomanikeks perekonnad. Üksikute suuromanike kontrolli all on ka paljud USA ettevõtted. Näiteks Fordi perekonna valduses on vaid paar protsenti Ford Motori aktsiatest, aga tänu erinevat klassi aktsiatele kuulub neile 40% häältest. Analoogiline erineva hääleõigusega aktsiate süsteem on ka Google’il, Facebookil, Warren Buffetti kontrollitaval Berkshire Hathawayl.

Sellistel ettevõtetel võib suuromanik olla samal ajal ka tegevjuht nagu näiteks News Corpi juht meediamogul Rupert Murdoch, Berkshire Hathaway juht Warren Buffett, Starbucksi juht Howard Schultz, Delli juht Michael Dell. Kusjuures kaks viimast taandusid vahepealsetel aastatel tegevjuhtimisest, aga kui asjad läksid halvaks, siis asusid taas oma ettevõtete etteotsa.

On aga ka selliseid ettevõtteid, kes on palganud tegevjuhi väljastpoolt. Näiteks Ford Motori nõukogu esimees Bill Ford sai aru, et ei ole võimeline ettevõtet päästma, ning kutsus 2006. aastal tegevjuhiks Alan Mulally.

Väga palju on aga ettevõtteid, eriti USA ja Suurbritannia börsidel noteeritud ettevõtete hulgas, kellel tuumikomanikku ei ole ning suuremad aktsionärid on investeerimisfondid, pensionifondid ja teised institutsionaalsed investorid. Selliseid ettevõtteid on ka mandri-Euroopas, näiteks põhjanaabrite mobiilitootja Nokia. Selliseks ettevõtteks on ka Apple, kelle üle Steve Jobs kaotas mõneks ajaks kontrolli siis, kui ta 1985. aastal ettevõttest minema löödi.

Taolisi ettevõtteid ei kontrolli samuti mitte aktsionärid, vaid pigem tegevjuhtkond, sest nemad määravad nõukogu liikmed ning sellistel puhkudel sõltub ettevõtte tegevjuhist, kes tihti on ka nõukogu esimees, kuidas ta suudab nõukogule oma visiooni maha müüa. Tuleb siiski öelda, et mõnikord (ehkki harva) arvestavad ettevõtted ka väikeinvestorite, kelleks on reeglina siiski erinevad investeerimisfondid, soove. Nii hääletas aktsionäride üldkoosolek eelmisel nädalal 76% toetushäältega nõukogu esimehe kohalt maha USA suure naftakompanii Occidental Petroleum nõukogu esimehe Ray Irani. The Wall Street Journal kirjutas laupäeval, et see, mis juhtus Occidentalis, on värskeim näide selle kohta, kuidas aktsionäride surve tõttu ei tehta muudatusi üksnes ettevõtete juhtkondades, vaid aktsionäride vara väärtuse suurendamiseks viiakse läbi ka muid muudatusi. Nii astus investorite survel aprillis tagasi Hewlett-Packardi nõukogu esimees Ray Lane. Ehkki ta jäi edasi nõukogu liikmeks, hääletas üle 40% aktsionäridest tema nõukogusse tagasivalimise vastu.

1. aprillil astus tagasi USA gaasikompanii Chesapeake tegevjuht Aubrey McClendor pärast seda, kui aktsionäride üldkoosolek hääletas ta eelmisel aastal nõukogu esimehe kohalt maha. Eelmisel nädalal kirjutasin siinses blogis, kuidas Apple otsustas suurendada aktsionäridele makstavaid dividende ning oma aktsiate tagasiostmist. Ka seda tegi tehnoloogigant peamiselt tänu aktsionäride survele.

Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi