Suurtele muutustele vaatamata on Eesti kinnisvaraturg tänavu endiselt väga aktiivne – geopoliitilise olukorra ja uusarenduste märkimisväärse hinnatõusu kiuste oli Citadele teatel panga esimesel poolaastal väljastatud kodulaenude maht kolmandiku võrra suurem kui mullu. Pärast sõjategevuse algust on eluasemehinnad veelgi kerkinud.
Nüüd on panga sõnul turul olukord selline, et Tallinna uusarenduste hinnad on tasemel, mida varasemalt olime harjunud nägema ajaloolises Tallinna vanalinnas. Kinnisvaraturu kõikumistele avaldavad otsest mõju ka energiakriis ja eeldatav kommunaalkulude kasv.
"Esiteks on nõudlus A- ja B-klassi energiamärgisega korterite järele varsemast suurem ja inimesed on valmis parimatest pakkumistest koheselt kinni haarama," kommenteeris Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
"Teiseks on viimase kuu aja jooksul järelturul enam pakkumisi turuväärtusest odavamate hindadega, mis eelduslikult tähendab, et soovitakse minna tehingusse veel enne talvist kütteperioodi," lisas ta. Nendes tingimustes tasub kodu ostmisel langetada läbimõeldud otsus, hankides piisavalt informatsiooni kõikide eluasemega kaasnevate kulutuste kohta.
Hetkel tegutsevad üüriturul peaasjalikult eraisikud, kes üürivad välja kortereid nõukogudeaegsetes kortermajades või uusarendustes. "Me näeme, et see trend on üürimajade arenduste tõttu muutumas," ütleb Hakiainen.
Skandinaavias on Citadele sõnul spetsiaalselt üürimiseks mõeldud kortermajad laialt levinud, pakkudes lahendust inimesele, kes kinnisvara omada ei soovi või olukorras, kus kodulaen on kättesaamatu. Üürimajade ehitus suurendab arendajate vahelist konkurentsi, millest saab suurimat kasu tarbija.
Pank näeb igapäevaselt, et klientide jaoks on elukoha üürimine sageli kinnisvara ostmisele eelnev samm – nii saab praktikas kontrollida, kas konkreetne asukoht vastab tema vajadustele, samuti annab see aega rahaasjade korrastamiseks ning tulevikuplaanide läbimõtlemiseks. Näiteks kui soovitakse elada Tallinna südalinnas, siis tasub kaaluda võimalust elada sealses piirkonnas esmalt üürikorteris. See annab võimaluse veendumaks, kas näiteks taristu vastab soovitule.
Üüriturgu soosib ka asjaolu, et inimesed hindavad üha enam vabadust ning võimalust vajadusel kiirelt elukohta vahetada – hiljutine uuring näitab Citadele sõnul, et iga neljas ehk 23 protsenti inimestest üüriks eluaset ning sellega peaksid arvestama mitte ainult arendajad, vaid ka potentsiaalsed koduomanikud, kes on valmis kaaluma oma vara väljaüürimist.
Augustis läbi viidud uuring näitas, et isegi praeguste turuhindade, inflatsiooni, kasvavate kommunaalmaksete ning, mis kõige tähtsam, üürihindade kasvu juures usub enamik vastanud elanikkonnast, nimelt 50 protsenti et kodu on kasulikum osta kui üürida. Argumendid on peamiselt praktilist laadi, näiteks võib laenumakse olla praegustes oludes turul pakutavast üürist sageli väiksem. Samuti võtavad inimesed arvesse turvalisust ja hindavad võimalust kinnisvara vajadusel maha müüa.
Üha enam elanikke peab ka korteri ostmist piisavalt paindlikuks investeerimisviisiks, sest siis on võimalus see välja üürida või turu kasvades korral kasumiga maha müüa ja otsida endale järgmine sobiv eluase.
Eelseisev talv saab olema tõsine proovikivi ning võib Citadele panga hinnangul muuta inimeste valmidust kodu osta – küttearved sunnivad paljusid tõsiselt mõtlema, kas pidada silmas ainult korteri hinda või vaadata ikkagi laenukulusid koos kommunaalmaksetega ja korteri potentsiaalse väärtusega tulevikus. Asjatundjate sõnul võivad energiatõhusate elamute ja uusarenduste küttearved olla umbes 3–4 korda väiksemad kui nõukogudeaegsetes kortermajades.
