35 protsenti vastajatest märkisid, et neid häirib oma kodu juures enim ruumipuudus. Iga viies vastaja leidis, et tema kodu vajab liiga palju remonti, et seal end praegu ja tulevikus hästi tunda. Sama suur hulk inimesi kurtis, et peavad pidevalt taluma naaberkorteritest kostvat müra ning et kodu ülalpidamiskulud on liiga kõrged.
YIT Eesti müügijuhi Eva-Liisa Tamme sõnul näitas uuring, et nooremad vastajad on oma kodu suhtes mõnevõrra kriitilisemad. „See peegeldab osaliselt ka nende piiratud võimalusi. Kodu puhul on nende jaoks esmatähtis, et kodu oleks kvaliteetselt ehitatud ja nad ei peaks seda pidevalt remontima. Samuti hindasid nad seda, et kodu planeering võimaldaks väiksel pinnal end hästi tunda ning et ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad. Mida vanema vastajaga on tegu, seda tõenäolisemalt on ta pigem oma koduga rahul – vanematel inimestel on selja taga nii mõnigi koduvahetus, millest igaüks on aidanud lahendada mõnda eelmises kodus häirinud probleemi,“ selgitas Tamm.
Otsitakse mõistlikku tasakaalu oma ootuste ja võimaluste vahel
Tamme sõnul on eestimaalaste suhe oma eluasemesse väga pragmaatiline – valdav osa inimestest ei aja taga mingit unistuste kodu. Nad soovivad lihtsalt, et neil oleks kena ja soe koht, kuhu töölt tulla, ning et selle ostmine ja ülalpidamine rahakotile liiga suurt hoopi ei annaks.
„Kui aastaid tagasi naljatleti, et koduostjad tahavad saada suurt ja privaatset merevaatega kodu kesklinnas looduse rüpes, millel oleksid soodsad ülalpidamiskulud ja taskukohane hind, siis praegused koduostjad suhtuvad eluaseme soetamisse palju pragmaatilisemalt. Pigem otsitakse mõistlikku tasakaalu oma ootuste ja võimaluste vahel,“ märkis Tamm.
Mida kallimat kodu inimesed ostavad, seda rohkem lähtuvad nad oma otsingutes sellest, milline on nende vaimusilmas ideaalkodu. „Kallima kodu ostja tahab, et kodus oleks piisavalt ruumi nii pereliikmetele, sõpradele kui ka vajalikele asjadele. Nad soovivad, et ruumiplaneering oleks läbimõeldud, oleks olemas terrass või rõdu ning moodsad lahendused nagu lift, vesipõrandaküte, individuaalne küttearvestus, eraldi garderoob magamistoas, majapidamisruum ja muud mugavused. Sellised ostjad kaasavad tihti juba korteri ostuprotsessi käigus sisekujundajad, kes toetavad neid oma unistuste kodu loomise teekonnal,“ rääkis Tamm.
Uuringu kohaselt on oma koduga rohkem rahul inimesed, kes elavad väljaspool Tallinna ja Tartut. Kui Harjumaal ja muudes maakonnas asuvates linnades/alevites ning väikeasulates jäi oma koduga rahul olevate inimeste osakaal 73–76 protsendi vahele, siis Tartus on oma koduga rahul 65 protsenti ja Tallinnas vaid 57 protsenti.
„Ometi teame, et kinnisvara pealinnas on turuolude tõttu alati hea mõte. Hinnad on pidevas kasvus ning korter, mis enam sugugi ootustele ei vasta, läheb vaid mõned aastad pärast soetamist kõikide eeldustega müüki ostuhinnast märksa suurema summa eest. Oma kodu valides tuuakse esile faktorid, mis tõstavad korterit edasi müües selle väärtust – kvaliteetne ehitis, tänapäevased tehnolahendused, mis aitavad kulusid kokku hoida, kena ümbrus ja hea asukoht nii autoga kui ka ühistranspordi või rattaga liikumiseks,“ lausus Tamm.
