Möödunud aasta lõpul korraldas ERGO kindlustus koostöös portaaliga CV.ee uuringu, millest selgus, et 82 protsenti vastajatest soovivad oma tööandjatelt täiendavat ravikindlustust. Tööandja ravikindlustust peetakse tugevaks konkurentsieeliseks, mis võib mõjutada ka töökoha valiku otsust. Pea pooled vastanutest ehk 46 protsenti tõid välja, et töökohtade valimisel on eraravikindlustuse olemasolu nende jaoks väga oluline.
Tööandjad soovivad tervisekuludesse rohkem panustada
Kuigi tervisekindlustust motiveeriva paketina pakkuvate tööandjate osakaal on järk-järgult suurenenud, on nende koguarv siiski tagasihoidlik. Kahjuks on ka ettevõtteid, kes on praeguses keerulises olukorras majanduslikel põhjustel tööandja ravikindlustuse pakkumisest loobunud. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel kasutab praegu maksusoodustust umbes 9 protsenti kõigist tööandjatest, millest saab kasu üle 60 500 töötaja.
Praegu saavad tööandjad igale töötajale maksuvabalt pakkuda 400 euro ulatuses tervise- ja spordihüvesid aastas. „See summa pole kahjuks seitse aastat muutunud, kuigi hinnad ja maksud on tõusnud. Arvestades, et tööandjad on valmis oma inimeste tervise nimel rohkem panustama, tuleks neile selleks rohkem võimalusi luua,” sõnas ERGO kindlustuse ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk.
Tema sõnul on Eesti inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel kasvutrendis, mistõttu on tervisekulu maksuvabastuse summa tõstmine vajalik lisameede tervise eest hoolitsemiseks ja haiguste ennetamiseks.
Tervishoiuteenuste hinnad tõusevad, kuid maksuvabastus on jäänud samaks
Alates 2018. aastast, mil maksuvabastuse piir on püsinud 400 eurot aastas, on tervishoiusektori teenuste inflatsioon olnud ligi kahekordne. Lisaks on pikenenud ravi ooteajad ja halvenenud ravi üldine kättesaadavus. Alates 2018. aastast on ka terviseteenuste hinnad märgatavalt kasvanud, mistõttu ei saa enam 400 euroga pakkuda endises mahus ja klientide ootustele vastavat eraravikindlustuse lepingut.
„33 eurot kuus maksuvaba tervisekulu piir ei ole kindlasti piisav spordi- ega raviteenuse ostmiseks ning kasvatab olulisel määral Eesti inimeste omaosalust kulude katmisel,” lisas Lüüs-Likk. „400 euroga ei ole võimalik katta nii spordi- kui ka eraravikindlustuse kulu, mistõttu peab töötaja valima, kas suunata tööandja pakutav tervisekulu hüvitis sportimisele ja kanda vigastuse korral ravikulud ise või eelistada ravikindlustust ning maksta spordikulud omavahenditest.”
Võttes arvesse elukalliduse taset, inflatsiooni ja tervisekassa kindlustuse omaosaluse kasvu, tuleks Lüüs-Likki sõnul maksuvabastuse piiri kindlasti tõsta. Positiivse näite ja eeskujuna toob ta esile Läti ja Leedu, kus on kindlustatute summad on märksa suuremad ning tööandja sõlmitud eraravikindlustus lausa igal teisel töötajal. Seda soodustavad ka kõrgemad maksusoodustused – Leedus kuni 10 protsenti kogu palgafondist aastas ja Läti 750-eurone aastasoodustus.
