Ehkki neile kõigile ja paljudele veel pakun vastuseid tasuta coachingu e-kursusel, siis siiski mõned väljavõtted minu enda ja osalenute kogemustest.

 

 

+ Kuidas ennast ja teisi motiveerida?

Olen tavaliselt küsinud esimese hooga vastu: mis on see, mis küsijat ennast motiveerib? Millal on need hetked, kus ta tunneb, et on piltlikult öeldes “on the top of things”? Ja mis nendes hetkedes on teistsugust, erilist, mis selle tunde tekitab?

Sõnaga – see, konkreetne asi, mis inimest motiveerib, on igalühel erinev. Ja see erineb ka ühe inimese puhul, olenevalt olukorrast. Kõige lihtsam enda motiveerimise viis on korraldada endale tagasisidet – näiteks kirjutades iga päeva õhtul endale üles üks hea asi, mis päeva jooksul tehtud sai. Miski ei motiveeri inimest (vähemasti tööl) rohkem, kui väikesed igapäevased võidud.

Ja kuidas teist inimest motiveerida? Võimalik on aidata teisel inimesel motivatsiooni hoida, kasvatada. Alates lihtsatest asjadest – ära kuulamisest, kui mõtestatud ja süsteemse tegevuseni – coachinguni. Viimaste aastate levinuim moivatsiooniteooria ütleb, et kui võimaldad inimesel teha ise enda elu ja tööga seotud valikuid, aitad tal milleski paremaks saada ning aitad tal ka näha oma tööl tähenduslikkust, siis on suur tõenäosus, et ta on hästi motiveerunud ja pühendunud.

+ Kuidas anda negatiivset tagasisidet?

Ära anna kunagi negatiivset tagasisidet. Kui see tegevus, mida inimene parajasti teeb, võib tekitada kahju – organisatsioonile või sinule – siis ütle: lõpeta ära. Punkt. Negatiivse tagasiside võib peita positiivsete vahele või vastupidi, vahet pole, inimese jaoks jääb see alati enim kõrvu kõlama. Ja uuringute ning ka kogemuste järgi – inimese areng teemades, kus asju on püütud negatiivse tagasisidega arendada, on selgelt kõige aeglasem.

Ja mida siis teha? Aidata inimesel õppida enda kogemusest. Täiskasvanud inimene saab reeglina tunnetuslikult aru, kui asi tuli hästi välja ja ka vastupidi. Seega, küsi: Mis oli su siht, eesmärk, mida sa teha tahtsid? Ja siis: kuidas läks, mida teeksid nüüd teisiti jne? Nii inimene õpib ning ei ole kaitsepositsioonil ja mõttes ei kakle sinuga.

+ Mis on coachingu eestikeelne nimi?

Ei tea, ühest eestikeelset nime pole kokku lepitud ega välja kujunenud. Pakutud on personaalne juhendamine, personaalne nõustamine, utsitamine, arengu treenimine, juhendamine… jne. Samas ei tundu neist nimetustest ükski edasi andvat coachingu olemust. Kui juba soomlastel on sport urheilu ja elevant norsu ning coaching on coaching, siis … aga ärgem kaotagem lootust – kui on hea nimi, anna teada!

+ Kuidas olla hea kuulaja, mitte vahele segada?

1. Osalejad on mõelnud enda jaoks välja “mantra”, mida nad saavad mõttes endale korrata siis, kui tuleb vastupandamatu isu midagi teisele inimesele midagi vahele öelda või pausi täita. Mingis mõttes ostavad nad sellega endale aega. Näited osalejatelt: Ole vait! Stop! Ära ütle! Peatu!

2. Kui oled saanud end pidama, siis jõuad ehk juba mõelda: kas see, mis ma kavatsen öelda, aitab kaasa või mitte? Olenevalt vastusest juba aimad edasist käitumist – kui “jah”, siis ütle. Kui “ei”, siis ära ütle.

+ Kuidas oma juhti coachida?

Küsimus, millele minul on raske vastata. Ent osalejad on leidnud enda jaoks konkreetseid nippe: üks inimene otsustas hakata küsima juhi käest, kui tööülesande mõte veidi selgusetuks jääb, et juht selgitaks veidi, miks seda vaja on. Üks inimene aga otsustas hakata saatma juhile enda tegemistest regulaarset raportit, et saada tagasisidena teada, kuidas need sobituvad juhi plaanidega ja mis muidugi eeldab, et juht peaks ka enda plaanidest rääkima. Ja mõni on öelnud, et üritab juhile anda ise positiivset eeskuju. Ja, tunnistagem, et mõni on ka öelnud, et tema juhi coachimine ei ole võimalik…